Nädala juubilar SAINT-JOHN PERSE 120

30. mai 2007


Prantsuse kirjanik Saint-John Perse (kodanikunimega Alexis Léger ja Marie René Auguste Alexis Léger) sündis 31. mail 1887 Pointe-a-Pitre'is Guadeloupe'i saarel Kariibi meres. Tema juristist isa elas selles Prantsusmaa meretaguses piirkonnas alates 1815. aastast. Perekond jagas oma töid-tegemisi kahe istanduse vahel – üks viljeles kohvi ja teine suhkrut. 1897. aastal siirdus perekond elama Prantsusmaale. Noor Alexis veetis siis enamiku oma ajast sportimisega, näiteks ratsutamise ja purjetamisega. 1904. aastal lõpetas ta lütseumiõpingud ja jätkas haridusteed Bordeaux' ülikoolis, õppides õigusteadust, filosoofiat ja antropoloogiat.

Alexise esimeseks kirjanduslikuks tööks sai „Robinson Crusoe" tõlkimine prantsuse keelde.

1907. aastal pidi ta oma ülikooliõpingud katkestama, sest isa surmaga halvenesid pere rahalised võimalused. Haridustee õnnestus siiski lõpetada 1910. aastal. Samal aastal ilmus ka Alexise esimene luuletuskogu.

1911. aastal asus noormees tööle Prantsusmaa välisministeeriumis ning tööreisid viisid teda Hispaaniasse, Saksamaale ja Inglismaale. Esimese maailmasõja aastatel töötas Léger valitsuse ajakirjanduskorpuses. Aastail 1916–1921 oli ta Prantsusmaa saatkonna sekretär Pekingis.

1921. aastal märkas Alexis Légeri Prantsusmaa peaminister Aristide Briand, kes võttis ta tööle oma abina. Pariisis suhtles Alexis kirjandusliku ringkonna suurkujude André Gide'i ja Paul Valéryga muusikaelu suurkujude Igor Stravinski ja Nadia Boulangeriga.

1924. aastal avaldas ta oma luulekogu Anabase, kasutades esmakordselt pseudonüümi Saint-John Perse. Pärast leivaisast peaministri Briand'i surma 1932. aastal jätkas ta tööd tähtsatel Prantsusmaa välisministeeriumi ametikohtadel. 1933–1940 oli ta välisministeeriumi peasekretär.

1938. aasta Müncheni konverentsil oli Alexis Léger vastu Tshehhoslovakkia okupeerimisele Saksamaa poolt. Lõpptulemusena lahkus ta 1940. aastal ametist ja siirdus USA-sse, elades ka Antillidel. Saksamaa poolt allutatud Prantsusmaal võttis "Vichy valitsus" Alexis Légerilt nii Auleegioni ordeni kui ka Prantsuse kodakondsuse.

Alexis Léger jäi pärast sõda Ameerikasse. 1957. aastal omandas ta villa Provence'is, ning sestpeale pidas ta kodu nii Prantsusmaal kui ka Ameerikas.

Poeet Saint-John Perse'i loomingut iseloomustab suurte lüüriliste hümnisarjade kujundiküllane, arhailise hõnguga vabavärss, mis kuulutab usku humaansete väärtuste püsivusse ja poeesia jõusse. 1960. aastal sai ta "oma kõrgelennulise ja kutsumuslikult kujundliku poeesia eest" Nobeli kirjandusauhinna.

Lisaks luuleraamatutele Eloogid (1910) ja Anabasis (1924) nägid tema maapao-aegadel trükivalgust luulekogu Maapagu (1942) ja Vihmad (1944). Lisaks on veel Meremärgid (1957), Kroonika (1960) ja Linnud (1964). Viimatinimetatud luulekogus ei käsitle autor sugugi lindude laulu, vaid pigem mõtiskleb nende lennust, kasutades linde metafoorina elu müsteeriumide kirjeldamisel.
"Teadmata midagi oma varjust ning tundmata muud surma kui seda, mis surematute jaoks on kui suurte vete kauge kaja, nad mööduvad, jättes meid maha – ja meie pole enam endised. Nad on ilmaruum, täidetud ühest ainsast mõttest."

1958. aastal luuletaja abiellus ameeriklanna Dorothy Milburn Russelliga. Diplomaat Alexis Leger ja poeet Saint-John Perse suri oma villas Provence'is 20. septembril 1975 ja maeti Prantsusmaa väikelinna, millel nimeks Giens.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)