Kuidas Euroopa sel talvel külmub ehk Teine gaasisõda

Raske on mitte nõustuda Venemaa peaministri Vladimir Putini hiljutiste sõnavõttudega, et Gazpromil ja Ukrainal on kujunenud „tore traditsioon“ hakata gaasi tarnete, hindade ja transiidi üle pingelisi läbirääkimisi pidama just enne vana-aastaõhtut. Mõni on nimetanud seda Teiseks gaasisõjaks, vihjates sarnasele olukorrale aasta tagasi. Kuid miski ei kaitse ka Kolmanda gaasisõja eest. Ilmselt on sellest saanud Vene ja Ukraina läbirääkijate jaoks samasugune traditsioon nagu aastavahetusel Eldar Rjazanovi legendaarse filmi „Saatuse iroonia“ vaatamine.

Kuid ka eurooplastel on juba tekkinud teatud rutiin: detsembri lõpul või jaanuari algul oli  karta Vene gaasitarnete ärakukkumist, mis ühelt poolt destabiliseerib riikide majandusolukorda ja teiselt poolt paneb iga kodaniku külmamuret tundma.

Kuigi gaasitransiit Ukraina kaudu Euroopasse lubati taastada juba 13. jaanuariks ja Euroliit on sellist otsust igati tervitanud, tuleb tõdeda, et praeguseks on Kreeka faktiliselt ainus EL liikmesriik, kes ei kannata Vene gaasi tarnete vähenemise all. 20% gaasi impordib Kreeka Alžeeriast – see on aidanud Vene gaasi puudujääki katta.

Ukraina käitub veidralt

Euroopa Komisjon kirjutas 12. jaanuaril alla selle dokumendi uuele redaktsioonile, mis käsitleb Ukraina kaudu kulgeva gaasitransiidi kontrollimist. Allakirjutamiseks lendas Brüsselisse Gazpromi juht Aleksei Miller. Ka Ukraina on omalt poolt andnud sellele dokumendile allkirja ilma täienduste ja muudatusteta, lisades siiski, et tahaks võimalikke muudatusi hiljem arutada. Küllaltki veider on kõigepealt anda allkiri ja alles seejärel hakata arutama lepingu muutmise võimalusi. Suhteliselt pikaks veninud transiidikonflikt on teinud ettevaatlikuks kõik osapooled. Venemaa teadvustab endale, et gaasisõda Ukrainaga ohustab Gazpromi, mis on üks Venemaa olulisimaid riigiettevõtteid nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. 

Gazpromi partnerid Euroopas on suurendanud nõudmisi firma vastu. Gazprom on sunnitud maksma trahvi 5% tarnimata gaasikoguse hinnast ehk koguseliselt umbes 200 miljoni kuupmeetri eest ööpäevas. Putin on oma sõnavõttudes hinnanud Gazpromi kahjumi juba (jaanuari keskpaiga seisuga – Toim.) 800 miljoni USA dollari suuruseks. Juba praegu hinnatakse Euroopasse tarnimata jäänud gaasi pärast nõutava trahvi suuruseks umbes 500 miljonit USA dollarit. Kuni olukord ei leia lahendust, võivad kasvada nii trahvisumma kui ka üldine Euroopa poolne rahulolematus Venemaa suhtes. Praegu on nii Gazpromi kui ka Venemaa valitsuse peaeesmärk vähendada oma võimalikke kahjusid, mida põhjustab gaasisõda Ukrainaga. Seda gaasi hinna abil.

Euroliit seisab müürina Ukraina ümber

Gaasisuhted Valgevenega lahendati nii, et Gazprom ostis endale 50% Beltransgazist. Ka Ukraina puhul sooviks Gazprom kasutada samasugust taktikat. Ühtlasi on tekkinud soodne olukord aktiviseerida lobby NordStreami gaasitrassi rajamise nimel.

Gaasisõda seab Euroliidu keerulise valiku ette: kas "külmud haneks" või toetad endiselt oma naabruspoliitika strateegilist partnerit Ukrainat? Euroopa Komisjon otsustas, et Ukraina katsed lisada uuele transiididokumendile oma selgitusi pole asjakohased ja soovitas neist kiiremas korras loobuda.

Selgitused olid järgmised: Ukraina on olnud ja jääb usaldusväärseks gaasitransiidimaaks; alates 1. jaanuarist 2009 ei ole Ukraina kasutanud gaasi mittesanktsioneeritult. Kogu transiidiks mõeldud gaas saadeti Euroopasse; Ukraina on kopikapealt tasunud Venemaale kõik oma võlad 2008. aasta eest.

Euroliidu seisukohta selles küsimuses võib praeguse eesistujariigi Tšehhi peaministri Mirek Topolaneki sõnadega väljendada järgmiselt: „Me ei saa lubada, et kogu Euroopa gaasisüsteem häviks” ehk „Cie la vie, Ukraina!“

ANNA-MARIA GALOJAN, politoloog, Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrant

Kesknädala toimetuselt: Ukraina ja Venemaa kokkulepe 2009. aasta gaasihindade ja transiiditasude osas saavutati 18. jaanuari öösel Moskvas peaministrite Julija Tõmošenko ja Vladimir Putini gaasiläbirääkimistel. Valitsusjuhid andsid kontsernide Gazprom ja Naftohaz juhtidele korralduse ette valmistada dokumendid, et vormistada ametlikult oma kokkulepped. Selle järel peaksid taastuma ka gaasitarned Lääne-Eur

Jaga |