Eesti toetab Euroopa Liitu inimkapitaliga

Ei saa mitte vaiki olla, kui Jürgen Ligi Riigikogu kõnetoolis ESM-i kiites oli nii ligilähedal tõele, ent siiski piirdus pooltõega. Ta ütles, et Euroopa Liidu abi Eestile on kordades suurem kui Eesti panus Liidule. Jah, otseste finantsvahendite suhtes on tõesti nii. Ka peaminister Ansip teatas valitsuse pressikonverentsil, et aastail 2004-2010 sai Eesti Euroopa Liidult üle 3 miljardi euro ja omalt poolt maksti Liidule 924 miljonit eurot (Eesti Ekspress, 12. jaan 2012).

Tõde algab sealt, et Eesti on toetanud Euroopa Liitu oma inimkapitaliga, mida suhetes EL-iga - vähemalt meie ise - ei tohiks arvestamata jätta. Tõde algab sealt, et Eestist on lahkunud kümned tuhanded parimas tööeas elanikud, keda sigitati, sünnitati, kasvatati, õpetati, toideti, ravitseti, karistati, majutati jne Eesti elanike ja riigi kulul. Oleme andnud kalleima, mis meil anda on - abikaasad, isad, emad, pojad, tütred...

Kui suurte kulutustega loodi see Euroopa Liitu liikunud inimkapital, seda ei tea keegi ja selle arvestust EL meilt ei nõuagi, sest prioriteediks ja sildiks on tööjõu vaba liikumine. Mis teha, kui professionaalid seda külge ei valgusta? Umbkaudselt saab neid rahvastikukao kulusid siiski kalkuleerida ajakirjanduses ja statistikas avaldatud keskmiste andmete ja arvutusloogika alusel.

Tänase keskmise palga juures neljaliikmeline pere (isa, ema ja kaks last) saab kulutada 400 eurot ühe inimese kohta kuus. Sellele lisame teise 400 eurot riiklikest teenustest. Nüüd jääb üle korrutada 800 eurot 12 kuu ja 30 aastaga. Saame ümmarguselt 300 000 eurot kulutusi ühe 30-aastase isiku kohta. Kui eeldatavalt Euroopa Liidu maades väljaspool Eestit töötab 40 000 Eesti elanikku, siis korrutustehte järel kirjutame arvu 12 miljardit eurot! Siia ei ole veel sisse arvatud tegemata tööst saamata jäänud tulu!Igaüks võib nüüd edasi arvutada ja täpsustada, kui palju kordades on Eesti Euroopa Liitu tegelikult toetanud. Ela nagu muinasjutus - tõbine kannab tervet - ja maksab veel ESM-i ühiskassasse kandeõiguse eest!

JAAK UIBU

Lp rahandusminister Jürgen Ligi

Edastame Teile netilehe DELFI rubriigis Rahva hääl ilmunud artikli "Eestist on lahkunud..." koos mõnede kommentaaridega Delfi lugejailt. Artiklis juhitakse tähelepanu avalikkuses puudulikult käsitletud teemale - Eesti ja Euroopa Liidu majandussuhete tasakaalustatusele. Meedias rõhutatakse järjepannu Eesti kui toetuste retsipiendi rolli ja tähelepanust jääb kõrvale Eesti enda panus. Kuigi artiklis on käsitletud üksnes inimvara, toob seegi näitaja välja Eesti kui doonori olulise osa. Miks see on varju jäänud, võib olla tingitud EL poolsete hinnangute glorifitseerimisest ja institutsionaalse oskuspädevuse puudulikkusest Eestis. Viimast käsitleti Toompea Haridusseminari 2010. a. ülevaates "Oskuspädevuse pilootuuring".

Toetudes süsteemkäsitluse ja kollektiivse intellekti kontseptsioonidele, esitasime teemapüstituse esmalt Toompea Haridusseminari ekspertidele, siis sõnastasime poleemilise kirjutise ja avaldasime selle Delfis. Artikli kommenteerijad üldjoontes toetasid teemat ja tegid omapoolseid täiendusi. Nüüd edastame selle kollektiivselt tehtud töö jätkamiseks valitsusasutustele nende pädevuses. Palume anda argumenteeritud hinnang Eesti ja Euroopa Liidu majandussuhete tasakaalustatusele.

Ühtlasi palume teatada, mida algatati Teie juhitud asutuses meie poolt osundatud probleemi lahendamiseks.

Heade soovidega,

Jaak Uibu D.Sc.

Toompea Haridusseminar

jaak.uibu@mail.ee

Jaga |