Haldusterritoriaalsele reformile võib joone alla tõmmata

Ühinemised jõustusid omavalitsuste valimistulemuste kinnitamisega. Kokku ühines 185 omavalitsust. Sellise suure reformi puhul ei maksa imestada, et 17 omavalitsust, mis ühinemisettepanekute järgi pidid ühinema teiste omavalitsustega, pöördusid põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks Riigikohtusse. Riigikohus omavalitsuste kaebusi ei rahuldanud. Nüüd tuleb koos edasi minna. Uue olukorraga harjumine nõuab pingutust nii ühinenud omavalitsustelt kui ka nende omavalitsuste elanikelt. Kindlasti olen omavalitsusjuhtidele toeks, et uute valdade sünd oleks sujuv ja edukas.

Ühinemiste tõttu on omavalitsuste elanike arv oluliselt kasvanud. Kui enne oli alla 5000 elanikuga omavalitsusi 169, siis nüüd on 15.

5000–11 000 elanikuga omavalitsuste arv on tõusnud 28-lt 36-le ning üle 11 000 elanikuga omavalitsuste arv 16-lt 28-le. Keskmine elanike arv on haldusreformi järgselt kasvanud 6349-lt 17 118-le ning elanike arvu mediaan 1887-lt 7865-le.

Ainuüksi need arvud näitavad, et meie tänased omavalitsused ei ole pelgalt kasvanud, vaid ka nende avalike ülesannete täitmise võimekus on paranenud.

Omavalitsuste roll kasvab

Territoriaalsele haldusreformile võib joone alla tõmmata, kuid see ei tähenda, et haldusreform laias pildis valmis oleks. Keskerakond lubas valitsust moodustades, et piiride muutmisele peab tulema juurde ka sisu. Eesmärk on, et tulevikus oleks uutel tugevamatel omavalitsustel lisaks iseenda asjadega paremale hakkama saamisele ka suurem roll oma piirkonna arengus ning riigi tegemiste mõjutamisel.

Maavalitsuste likvideerimisega seoses on omavalitsused saanud juurde uusi ülesandeid ja rahastust. Sellega kaasneb suurem autonoomia ja võimekus kohalikke küsimusi operatiivsemalt lahendada. 1. jaanuarist 2018 hakkavad omavalitsused omavahelises koostöös kavandama maakonna arengut, võtavad üle rahvatervise ja turvalisuse prioriteetide seadmise, maakonna kultuurikoostöö koordineerimise, aga ka rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingud. Lisaks hakkavad omavalitsused koostöös korraldama ühistransporti.

Valitsus on otsustanud, et omavalitsuste tulubaas tõuseb järgmise nelja aasta jooksul 185 miljoni euro võrra. Need lisavahendid suunatakse olemasolevate ülesannete paremaks täimiseks. Valitsuse otsusega taastatakse omavalitsustele suures osas majanduskriisi aegsete kärbete eelne tulumaksust ja tasandusfondist saadavate vahendite tase. See on märgiline samm, mis näitab, et riik võtab kohalikke omavalitsusi võrdväärse koostööpartnerina.

Töökohti tuleb juurde

Võtmesõnaks väljarände ja ääremaastumise vähendamiseks on töökohad. Kui kodukohas tööd ei ole, ei saa sinna jääda. Kui on töökoht, saab sinna kodu rajada. Kavas on viia 1000 riigitöökohta Tallinnast maakonnakeskustesse. See tähendab rohkem töökohti ja toetust elule maal ning väikelinnades.

Mõned sellekohased otsused on praeguseks juba tehtud. Näiteks EAS viib Pärnusse 30 töökohta ja uus loodav riigiasutus Eesti Geoloogiateenistus viib Rakverre 50 töökohta. Statistikaamet viib Tallinnast Tartusse 25 ja Viljandisse 25 töökohta, samuti SA Erametsakeskus, kes kolib Raplasse 25 töökohta. Alla kümne töökoha välja viimise näiteid on mitmeid, näiteks Riigi Tugiteenuste Keskuse loodud töökohad.

Lähiajal lisandub sellesse nimekirja järjest uusi näiteid. See on protsess, mida ei tehta kiirustades ning mille mõju on tunda alles aastate pärast, kuid sellest hoolimata on see tegevus praegu ülimalt aktuaalne ja vajalik. Täisväärtuslikult peab saama elada kõikjal Eestis, mitte ainult Tallinnas ja Tartus.

Tähtajad ja toetused

Haldusreformi seadus ja kriteeriumid jõustusid 1. juulil 2016. Seejärel oli kriteeriumidele mitte vastavatel omavalitsustel aega kolm kuud, et alustada ühinemisläbirääkimisi teiste omavalitsustega. Peale seda tähtaega jäi omavalitsustel aega 2017. aasta alguseni, et ette valmistada ühinemised; esitada ühinemistaotlus maavanemale, kes seejärel edastas need valitsusele kinnitamiseks. Kui seadusesse kirjutatud tähtaegu ei täidetud, tegi valitsus käesoleva aasta veebruaris omavalitsustele ise ühinemisettepanekud, misjärel said omavalitsused esitada tegemata toimingute kohta oma põhjendused.

Juuliks tegi valitsus viimased omavalitsuste ühendamisi puudutavad otsused – 12 ühinemisettepanekut viidi esitatud kujul lõpuni, viie puhul loobuti ja viie puhul loobuti osaliselt. 17 omavalitsust, mis ühinemisettepanekute järgi pidid ühinema teiste omavalitsustega, pöördusid põhiseaduslikkuse järelevalve kontrolliks Riigikohtusse. Riigikohus omavalitsuste kaebusi ei rahuldanud.

Vabatahtlikult ühinenud omavalitsustele makstakse ühinemistoetust kokku ligi 65 miljonit eurot. Järgmisel aastal makstakse sellest välja 28 miljonit eurot ja ülejäänud osa on laekunud juba sel aastal või makstakse 2019. aastal. Ühinemistoetusi kasutatakse enamasti investeeringuteks, kuid ka omavalitsusjuhtidele hüvitiste ning ametnikele koondamistasude maksmiseks. Lisaks kasutatakse toetust ka erinevateks tehnilisteks töödeks, näiteks omavalitsuste siltide vahetamiseks.

JAAK AAB,

riigihalduse minister

[Rahandusministeeriumi skeem: Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tulemusena tekkinud uued omavalitsused 2017.]

Jaga |