Eesti väärib rohkem Euroopat! Edgar Savisaare ettekandest Keskerakonna volikogul 18. jaanuaril Tallinna Ülikoolis

Võtmeteemad, millele Keskerakonna eurosaadikute kandidaadid valimisvõitluses peavad vastama, on väljarände pidurdamine, kodurahu hoidmine ja e-valimiste lõpetamine. Just need ongi põhilised asjad, mille ajamist me oma saadikutelt Brüsselis ootame. Euroopa Liidu suhete arendamine Kesk-Aasia või Kaukaasiaga annab oodata.

Väljaränne

Ida-Euroopa elatustaseme vahe Lääne-Euroopaga võrreldes pole möödunud kümne aastaga kõneväärselt kahanenud. Küll oleme kaotanud ja kaotame veelgi rahvastikku Lääne-Euroopa liikmesriikidele.

Poolale on see häiriv, Balti riikidele aga katastroof. Ka Eestis ei maksa end petta mõttega, et meil on naabrus Soomega, võrreldes näiteks Lätiga, väljarändeprobleemi leevendanud. Erinevus on ju vaid selles, et Lätist lahkujad asuvad välismaale alaliselt kohe, Eestist väljarändajad saavad endale lubada mõnda aega pendeldamist. Tulemus ei erine. Meie rahvaarv langeb vähemalt samas tempos. Meie territooriumid jäävad asustuseta.

Ütleme otse: meie huvid on siin meie arvel oma elanikkonna vananemist kompenseeriva Euroopa rikkaima osaga vastandlikud. Oleme Ida-Euroopa kõige vaesemas viisikus koos Läti, Leedu, Bulgaaria ja Rumeeniaga. Meie liitlaseks on ka Poola, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari. Need on riigid, kes Euroopa Liidus väljarändest rängimalt kannatavad.

Me ei taha piiride sulgemist, välja- ega sisserännu seadustega piiramist. Tahame, et peamised väljarännu põhjused saaksid vastuse Euroopa poliitikast. Rohkem Euroopat terves Euroopas annaks Eestile ellujäämisvõimaluse. Praeguse vaesuse ja Euroopa lahtiste piiridega eesti rahvus hävib.

Eestis on juba üsna palju neid, kes seda aduvad. Isegi Mart Laar on selle üles tunnistanud. Eestis pole aga neid, kes seda Eesti riigi ja rahva ellujäämise küsimust Euroopale teadvustaks. Euroopa Parlament on kindlasti üks foorum, kus Keskerakonna saadikud sel teemal ei saa vaikida.

Rohkem Euroopat Eestisse!

Meie valimiste peateemaks on Eestis Euroopa tugevnemine. Liiga suur osa Eesti rahvast on lahkunud teistesse EL-i riikidesse, kus on rohkem Euroopat. Lahkutakse põhjusel, et meil kodus on Euroopat liiga vähe.

Eesti ainus võimalus on tuua siia rohkem Euroopat. Selleks et rohkem Euroopat Eestisse jõuaks, peab Euroopa olema tugevam.

Euroopa peab hakkama jõudma meile ka valdkondades, millest Eesti parempoolne valitsus on püüdnud Euroopat seni eemale hoida: sotsiaalsfäär (nälgivad lapsed ja eakate hooldus), maksupoliitika (astmeline tulumaks), aga ka demokraatia (Euroopa prokuratuur, meediaregulatsioon, ausad valimised).

EL tänane nägu Eestis on maanteemonumendid Mäos, Haljalas ja Kukrusel. Euroopa rahaga on valminud suurepärased jalgrattateed ja tsentraalne kanalisatsioon piirkondades, kust inimesed siiski massiliselt lahkuvad. Euroopa tänane nägu Eestis on betoon, raud ja plastik.

Euroopa nägu, mida meie rahvas Eestis pole üldse näinud, on euroopalik sissetulek, tasakaalus töösuhted, kodulähedane haridus, elu võimalikkus terves riigis ilma isikliku autota, s.t toimiv ühistransport.

Rail Baltic

Suurimaks euroteemaks on kiirraudtee rajamine Tallinnast Kaunasesse. Enne kui hilja, tuleks püüda utoopia asemel selle rahaga kaasajastada kasvõi terves pikkuses elektriraudteena Tallinn-Tartu-Valga ja Tallinn-Narva suunad. Miks mitte taastada ka reisirongiühendus Tallinn-Haapsalu. Kõike seda tuleks meil teha Eesti arenguks ka siis, kui ELi fondidest sentigi ei tilgu.

Rail Baltic'ut edasi pressides on tulemuseks, et me ei saa korda oma sisemisi ühendusi ega ühendusi naabritega. Kiirrongi Berliini ei tule aga niikuinii, sest puudub vajadus. Nii valus kui see ka ei ole just praegusel kujul Rail Baltic'u projektiga end sidunud Siim Kallasele ja Juhan Partsile, tuleb püüda see raharong suunata Eestile vajalikele rööbastele.

Roheline pealinn ja tasuta ühistransport

Tasuta ühistransport on Tallinnale ja Eestile toonud Euroopas palju positiivset tähelepanu. Kõik Keskerakonna saadikud on Europarlamendis kindlasti ka tasuta ühistranspordi idee kandjad. See on üks suurimaid linnainnovatsioone, millega Eesti on viimasel ajal terves maailmas välja paistnud, pakkudes korraga leevendust nii sotsiaalsetele ja majanduslikele kui ka keskkonnaprobleemidele. Sel ideel on suur tulevik ka Euroopas.

Euroopa Rohelise Pealinna idee on samuti sündinud Tallinnas ning Tallinn valmistub taotlema seda tiitlit 2018. aastaks, kui Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa, kui Eesti Vabariik tähistab 100. aastapäeva ja kui Kadrioru park saab 300-aastaseks. Jüri Ratas jt on meie parimad rohelise pealinna saadikud.

Kodurahu

Keskerakond on ainus Eesti erakond, kes saab lubada, et vähemalt üks meie esindaja järgmises Europarlamendis on rahvuselt venelane. Oletan, et ka sotsid püüavad seda valijatele lubada, aga nende tõenäosus saada kaks mandaati on minimaalne.

Europarlament on kindlasti oluline areen, kus Eestis elavad rahvusvähemused peavad olema esindatud. Olukord, et kahes eelmises Europarlamendi koosseisus polnud Eestist valitud ühtegi venelast, oli kahetsusväärne. Keskerakond saab seda muuta.

Ühe venelasest saadiku jõudmine kuue Eesti esindaja sekka on oluline Eesti mainele Euroopas. Veel olulisem on see Eesti riigi mainele meie oma rahva silmis. Euroopa Liit on seni olnud justkui ainult eestlaste projekt. Euroopa Liit peab muutuma kõikide Eesti elanike asjaks. See kindlustab kodurahu Eestis ning teeb tugevamaks nii Eesti ja ka Euroopa Liidu.

Ausad valimised

Globaalne nuhkimine ja riikide kübervõimekuse kasv viitab kõige otsesemalt ka e-valimiste haavatavusele. See on põhjus, miks mitte üheski teises EL-i riigis e-valimisi ei praktiseerita. Seda on riikide poolt katsetatud, kuid kiiresti loobutud, sest see pole turvaline.

Eestis oleme internetis valimiste vastu kõik õigusemõistmise astmed läbinud. Eesti õiguskaitsesüsteem kuni Riigikohtuni pole e-valimiste kaebusi sisuliselt arutanud, ja sellega on nad tunnistanud oma paadunud reformierakondlikku palet.

Hea on, et nüüd on meile ametlikult avatud tee e-valimiste vastu Euroopa kohtusse pöördumiseks. Teeme seda kindlasti enne Euroopa valimisi - mida varem, seda parem.

Keskerakonna saadikute missioon on ka Euroopa Parlamendis selgitada internetivalimistega seotud ohte.

Inimesed

Pean täna esimest korda avalikult tunnistama, et olen mõlematel senistel eurovalimistel inimestega kapitaalselt mööda pannud. Mõlemad Keskerakonna eurosaadikud on erakonnale tänaseks kadunud.

Kolmandat võimalust eksida pole mul õnneks vaja küsida, sest nende valimiste eel otsustab kandidaatide järjekorra nimekirjas Keskerakonna volikogu ja eestseisus salajasel hääletusel. Ja saadikuks lähevad niikuinii ainult need, kes saavad rahvalt rohkem hääli.

Meie senist kogemust arvestades peavad Keskerakonna saadikud Euroopa Parlamendi liikmetena olema igas mõttes keskerakondlased - meie ideoloogia ja poliitika kehastused, meie lipulaevad.

Lisaks lojaalsusele meie poliitikale vajame ka saadikute isiklikku lojaalsust erakonnale. See tähendab muu hulgas, et saadikud maksavad kokkulepitud 7% erakonna kassasse ametikohal, mille nad on saanud tänu erakonnale. Maksavad ilma erakonda alandava nurumiseta. Käituvad kui täiskasvanud inimesed, kes teevad seda, mida on lubanud.

Meil on vaja Brüsselisse ja Toompeale inimesi, kes on poliitikas selleks, et Eesti heaks tõesti asju ära teha.Aga mitte selleks, et kõigepealt isiklikud pangalaenud ja autoliisingud saaks makstud.

Me oleme näinud, kuidas Riigikogu suurim laenaja /Karel/ Rüütli lasi allavett Rahvaliidu. Pangaorjad teevad poliitikat, mis sobib pangale, aga mitte Eesti rahvale.

[fotoallkiri]     Keskerakonnal on esimene võimalus lähendada meid euroopalikele väärtustele - saata Eestit esindama ka eestivenelaste eestkõnelejad Mihhail Stalnuhhin ja Yana Toom.

Jaga |