Palun eakate võlg nüüd tagasi maksta!

HEIMAR LENK,      08. detsember 2004



Heatahtlik võlausaldaja ehk eesti pensionär ei küsiks palju. Nii umbes 15 000 krooni näo peale. Oleks üks kindel summa pangaarvel, mis annaks videvikutunnil kindlustunde aknast välja vaadata. Ja südamel saaks rahulikum, kui osa oma rahast ikka tagasi saaks.
Kui arvestada, et vanainimestele euroopaliku pensioni asemel makstav elatusraha on meie riigis aastate kaupa ikka elukalliduse tõusust kaugele maha jäänud, siis võiks arvestada igakuiseks võlaks umbes sada krooni. Kolmeteistkümne iseseisvusaasta peale kokku tulekski igale pensionärile see eelpool nimetatud 15 000 krooni.

Et aga äraostmatute puhul vana ja võõra võla maksmine kõne allagi ei saa tulla, siis võiks ka teistmoodi talitada. See endine võlasumma jääks õhku rippuma, kuni Eesti mõistlikuma valitsuse saab. Praegune peaminister hakaku aga teist, kuid veel suuremat võlga kustutama. Seda paari miljardi suurust auku, mis tekkis, kui noored ja ilusad omaenda pensionisambasse vanarahva raha varastama hakkasid.
Pensionäride Liidu andmeil on paari viimase aastaga pensioni II sambasse, mille abil noorem põlvkond endale kogumispensioni teenib, läinud 2,4 miljardit krooni. Summa, mis tegelikult kuulub praegustele, mitte aga tulevastele pensionäridele.
Selle riigi varastatud raha peaks nüüd kohe välja maksma. Igale pensionärile tuleks kuus kohe umbes 300 krooni juurde. Siia lisanduks see kehvake 136 krooni, mille võrra Juhan Partsi valitsus igakuist elatusraha tõsta tahab. Kokku oleks kasv juba märgatav 436 krooni ja kui 15 000 kroonine võlg ka tunnistamist leiaks, saaksime juba elamisväärsest vanadusest rääkida.

Kuid kahjuks jääb see kaunis mõttelend hetkel vaid mõnusaks soovunelmaks. Jääb unelmaks seni, kuni Eesti saab endale kord peaministri, kes vanarahva ees mütsi maha võtab ja kolmeteistkümne aasta jooksul tehtud ülekohtu eest andestust palub. Rituaali juurde kuuluks paar peaministri allkirjaga paberit, mille alusel võlga ja varastatud raha tagasi maksma hakataks.
Maalitud pilt tulevikku on veetlev, kas pole? Kuid julgen lisada, et see pilt on ka üsna reaalne. Juhul, kui pensionärid ükskord ometi oma hinda tunnetama hakkaksid. Paaril korral üle kolme-nelja aasta tõuseb vanema inimese hind taevani. Siis, kui valitakse Riigikogu, presidenti või kodukoha volikogu.
Ärge unustage, et terves Euroopas on suurim valijarühm pensionärid ja pensionieelikud. Just nemad määravad paljus ära riikide lähiaastate poliitilise suuna. Kuid seda vaid juhul, kui pensionärid ühtsed on.

Tuletage meelde Europarlamendi valimisi sel suvel. Grupp Pensionäride Liidu liikmeid esitas valitsusele ultimaatumi, et kui kohe kirjalikku kokkulepet euroopaliku sotsiaalpoliitika kohta ei tule, siis jätavad vanainimesed oma hääle Euroopa Liitu astumiseks andmata. Teised pensionäride organisatsioonid selle sammuga ei ühinenud ja tulemus on tänaseks käes.
Euroopalikust sotsiaalpoliitikast oleme sama kaugel kui enne liitu astumist ja pension kasvab vaid 136 krooni. Ainuke, mida igaüks omal nahal tunnetab, on märgatav hinnatõus bensiinile, bussipileteile, toasoojale, joogiveele ja suhkrule. Oleksid 370 000 pensionäri nõudmiste esitamisel ühtsed olnud, naudiksid nad täna sõbralikumat sotsiaalpoliitikat.

Uus võimalus tuleb õige pea. Järgmise aasta sügisel toimuvail kohalikel valimistel on igal häälel taas kulla väärtus. Hoidke seda hinda siis kõrgemal kui kunagi varem ja andke hääl vaid sellele erakonnale, keda teate pensionäridest lugu pidavat. Hääl vaid sellele kandidaadile, keda ausa ja sõnapidajana tunnete. Siis ehk õnnestub saada valitsejaiks inimesed, kellele vanema või nõrgema abistamine maast madalast sisse on kasvanud ning aus sotsiaalpoliitika iseenesestmõistetava asjana tundub.
Siis saame ehk taas vanainimeste käest võetud võlast rääkida. Saame selle suure varguse, mida Pensionäride Liidu tegevjuht Hilja Kukk sajandi rööviks nimetab, kord lõplikult heastada ja eakaile eduka vanaduse kinkida. Nagu nende eakaaslastele Soomes, Taanis või Saksamaal antud on.

Terves Euroopas on suurim valijarühm pensionärid ja pensionieelikud. Just nemad määravad paljus ära riikide lähiaastate poliitilise suuna. Kuid seda vaid juhul, kui pensionärid ühtsed on.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (64)