Prantsusmaa loobus elektroonilisest valimisest

Riikliku Küberjulgeoleku Agentuur uskus erakordselt suurt küberrünnakute riski, ja selles valguses otsustati mitte võtta riske, mis võiks seada ohtu välismaal viibivate Prantsuse kodanike hääletuse 11. ja 18. juunil toimuvatel esinduskogude valimistel. Selline võimalus oli 1,3 miljoni inimese jaoks olemas 2012. aastast. Elektrooniliselt ei saanud ka varem valida presidenti, kes selgub kahe valimisvooruga aprillis ja mais.

Riigisiseselt ei ole elektroonilist valimist pärast üksikutes jaoskondades toimunud valimismasinate katsetusi kasutusele võetud. Prantsusmaa on tuumariik, kes suhtub valimistulemuste usaldusväärsusse tõsiselt.

Pärast USA-s Donald Trumpi võitu mullu novembris hakkasid ka meedias levima kahtlused valimistulemuste häkkimisest ja välisriigi (Venemaa) sekkumisest valimiskampaaniasse. Kuigi sealsed sisejulgeoleku-ametkonnad ei leidnud ühtegi elektroonilises hääletuses esinenud pettusejuhtumit, jätkub siiani võitnud presidendikandidaadi ja tema partei liikmete Venemaa-seoste uurimine.

Prantsusmaa presidendivalimiste kampaanias juhtiv Emmanuel Macron on rääkinud Venemaalt lähtuvatest internetirünnakutest ja tema ründamisest Venemaa meedias, et aidata tema Moskva-meelseid rivaale. Mõlemaid süüdistusi Venemaa meedia ja Kreml eitavad.

Möödunud kuul ütles välisminister Jean-Marc Ayrault, et Prantsusmaal on karistusmeetmed ükskõik millise riigi vastu, kes sekkub presidendivalimisse.

VIRGO KRUVE

Jaga |