Südamelt ära …

A. Niin,      05. november 2003


Kas tõesti jäi ja jääb ka seekord paljude valijate hääl (arvamus) Riigikogu liikmete suurte esinduskulude kohta, mille tegid kuuldavaks-nähtavaks pea kõikide päevalehtede ajakirjanikud, taas hüüdjaks hääleks kõrbes? Ega selles seisus - 1:0 riigikoguliikmete kasuks - polegi ju midagi uut (olgugi, et poliitika pidi uus olema!), sest nii on sisuliselt ju kord varemgi läinud. Seda võime juba teist korda tõdeda. Rahva hääl ei lähe meie rahvaesindajatele korda! Teatud-tuntud on mõttemall: "Las koerad hauguvad, karavan liigub edasi!"
Olen minagi (kunagise pedagoogina, nüüdse pensionärina) jälginud kirjutisi riigikogulaste küsitavatest ja kohati lausa ebaeetilistest tegemistest: korteriskandaalid, rahva meelest ülearu rohked välisreisid, liiga suured pensionid, mitmel kohal töötamine, nüüd siis supersuured esinduskulud, mida igaüks iga hinna eest ära kulutada püüab. Ma ei ole suutnud lakata imestamast, kui enesestmõistetavaks rahvaesindajad neid hüvesid peavad ja kui hästi nad oskavad nende vajalikkust õigustada.
Heameel on siiski selle üle, et "leheneegrid" (R. Lepiksoni väljend, SL ÕL 04.10.2003) rahva õiglustunde väljendajana-kaitsjana seda kõike on terasel pilgul jälginud ja teemasid üleval hoidnud. Viimase teema puhul vähemalt niikaua, et Riigikogu vanematekogu oli sunnitud kogunema ja asja arutama. Juhtus aga see, mis oli etteaimatav. Olukord tunnistati normaalseks, seaduspäraseks ja leiti, et maksumaksja raha esinduskuludele ei kulutata sugugi palju. Ja et hüvitiste korda pole võimalik muuta. (Ent L. Vahtre tõestab 24.10.2003 SL ÕLis, et see pole nii!) L. Vahtret tsiteerides kinnitan minagi, et "… skandaal on täies hoos. Rahvas on kuri. Ajakirjandus keerab vinti aina peale".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)