Kuidas koguda sotsiaalset kapitali?

LEIDA LIND,      30. mai 2001


Ühiskond, mis rajaneb vastastikusele usaldusele, on efektiivsem kui umbusaldav ühiskond. Sotsiaalne elu toetub usaldusele ja edukuse tunnuseks on kodanike aktiivsus. Üksteist siduvate kohustuste puudumise korral loobuvad koostööst kõik. Loobuvad kahjutundega, kuid täiesti teadlikult, kinnitades seega igaühe halvemaid kartusi.

Et sotsiaalse kapitali mõiste sai seoses Jaapani filosoofi Fukujama külaskäiguga Tallinna ka meil väga populaarseks, pakuksin lugejaile mõne mõtte samal teemal.
Osalesin mõni nädal tagasi Avatud Ühiskonna Foorumil, mille põhimaterjaliks oli kokkuvõte Robert D. Putnam`i teooriast "Edukas ühiskond: kapital ja avalik elu".
Teadlne ütleb, et sotsiaalse kapitalita ei saa tekkida ühiskondlikku kokkulepet - usaldust tööandja ja töövõtja vahel, nii et igaüks sooviks panna midagi tagasi ühiskonda, kus ta töötab.
D. Putnam, kes on põhjalikult uurinud ka usalduse ja demokraatlike institutsioonide toimimise omavahelisi seoseid, viitab Hume`i ja Hobbes`i teooriatele.

Hume (1711-1776) -- inglise filosoof, ajaloolane ja majandusteadlane. Tema õpetuses on keskne tunnetusteooria; inimene nõrk, eksiv. Haridus ei anna teadmis,i vaid kujundab üksnes harjumusi. Kuulutas kõlbluse kriteeriumiks kasulikkuse. Propageeris vabakaubandust.
Hobbes (1588-1679 )-- inglise filosoof. Filosoofia H-i järgi on mõistuslik loodusuurimine (tekkimisest omaduste kogumini). Sünteesi ja analüüsi pidas ta tunnetuse peamiseks meetodiks (ühised tunnused ja olemasolu põhjused). Oluline koht H-i filosoofias on riigiõpetusel, ta on ühiskondliku lepingu teooria rajajaid. Selle järgi on riik tekkinud inimeste loomulikust seisundist - kõigi sõda kõigi vastu - sel kombel, et nad on vabatahtlikult loobunud oma õigustest absoluutse monarhhia kasuks.

Usaldav ühiskond ka ühendab

Nende filosoofide töödest on teised sotsiaalteadlased teinud järgmise kokkuvõtte:
"Koordineerimise ja vastastikuste siduvate kohustuste puudumise korral loobuvad kõik koostööst, kahjutundega, kuid täiesti teadlikult, seega kinnitades igaühe halvemaid ootusi.
Kuidas luua koostööd, mis vastab kõigi huvidele?
Probleemi diagnoosimisel on kasutatud uut mõistet sotsiaalne kapital. Analoogiliselt mõistetega materiaalne kapital ja inimkapital, s.o individuaalse tootlikkuse tõstmiseks vajalikud vahendid ja väljaõpe, hõlmab sotsiaalne kapital sotsiaalse organisatsiooni elemente: võrgustikke, norme ja usaldust, mis hõlbustavad koordineerimist ja kooperatsiooni ühise hüvangu nimel. Sotsiaalne kapital suurendab materiaalsesse kapitali paigutatud investeeringute efektiivsust.
Koostöö on lihtsam sellises kooskondluses, milles on küllaldane sotsiaalse kapitali varu."
Putnami Itaalia eksperimendi (1970. aastatel rajasid itaallased kogu riigis 20 potentsiaalselt tegutsevat kohalikku omavalitsust. Mõned omavalitsused ei hakanud toimima, teised olid märkimisväärselt edukad.) õppetundidest tehtud järeldustest loeme, et "… edukuse tunnuseks on kodanike aktiivsuse tugev traditsioon. Mõnes edukas Itaalia regioonis, nt Emilia-Romagnas ja Toskaanias, on palju aktiivseid ühiskondlikke organisatsioone. Nendes regioonides on kodanikele tähtsad avaliku elu küsimused, mitte patronaaþ (eestkostmine). Nad usuvad, et teised tegutsevad õiglaselt ja on seaduskuulekad. Nende kogukondade juhid on suhteliselt ausad ja lähtuvad võrdsuse printsiibist. Sotsiaalsed ja poliitilised võrgustikud on organiseeritud horisontaalselt, mitte hierarhiliselt. "Aktiivsed" kogukonnad väärtustavad solidaarsust, kodanike osalust ja integreeritust. Ja siin demokraatia töötab. Passiivsetes regioonides, Kalaabrias ja Sitsiilias, tunneb peaaegu igaüks, et on võimetu, ekspluateeritud ja õnnetu . …"
Majandusteadlane Robert Frank ütleb: "Ühiskond, mis rajaneb üldkehtivale vastastikusele usaldatavusele, on palju efektiivsem kui umbusaldav ühiskond. Sotsiaalne elu toetub usaldusele."

Sotsiaalne kapital kui moraalne ressurss

Robert D. Putnam: "Kodanikuaktiivsuse võrgustik hõlbustab koordineerimist ja kommunikatsiooni ning levitab informatsiooni teiste indiviidide usaldusväärsuse kohta. Koostööd on kergem jätkata korduva läbimängimise teel. Kui majanduslik ja poliitiline läbikäimine toimub sotsiaalse interaktsiooni (vastastikuse mõju) tiheda võrgustiku kaudu, siis motivatsioon oportunismiks ja ametialaseks kuritarvitamiseks on küllaltki nõrk.
Kodanikuaktiivsuse võrgustik säilitab mälestuse edukast koostööst, mis on kultuuriliselt tulevase koostöö mudeliks."
Sotsiaalse kapitali idee aitab meil kujundada uusi arengustrateegiaid. Näiteks on käesoleval ajal ettepanekud Euraasia endiste kommunistlike riikide turumajanduse ja demokraatlike institutsioonide tugevdamiseks peaaegu eranditult suunatud finants- ja inimkapitali puuduste kõrvaldamisele (soovitades laenu ja tehnilise abi andmist). Tuleks püüda turgutada totalitaarreþiimis aastakümneid vastu pidanud kohalikke kodanikeühendusi. Toetada haridusprogramme, mis lähendaksid firmasid, haridusasutusi ja kogukondlikke ühendusi innovatiivsetes kohalikes partnerlussuhetes.
Robert D. Putnam toob esile sotsiaalfilosoofi Albert O.Hirschman`i, kes nimetab sotsiaalset kapitali "moraalseks ressursiks", st ressursiks, mille varu kasutades suureneb, mitte aga ei vähene, ja mis erinevalt materiaalsest kapitalist ammendub, kui seda ei kasutata.
Sotsiaalset kapitali on hakatud pidama oluliseks komponendiks maailma majanduslikus arengus. Mitmed regionaalse arengu uuringud on näidanud, et kohalike, rohujuurte tasandil tekkinud ühenduste tugev võrgustik on arengu seisukohalt sama oluline kui materiaalne investeering, sobiva tehnoloogia arendamine või see tänapäeva neoklassikaliste majandusteadlaste imeravim "õigete hindade rakendamine".

Kõik uus polegi nii hea

Robert D. Putnam hoiatab ka sotsiaalse kapitali hävitamise ohu eest. "Kuna sotsiaalne kapital on avalik hüve (ei ole nende eraomandus, kes sellest kasu saavad: sidemed, normid, usaldus), on tehaste sulgemise ja kogukondade hävitamisega tehtud kahju suurem indiviididele põhjustatud isiklikust traumast. Ja mis veelgi hullem, mõned valitsuse poolt algatatud programmid nagu linnauuendus ja sotsiaalmajade ehitamine, on hoolimatult lõhkunud eksisteerivat sotsiaalset võrgustikku."
Foorumil esinenud Michael Brophy (Charities Aid Foundation-i juhataja Suurbritannias) avaldas samuti veendumust, et riikide püüdlus pakkuda kõiki teenuseid on viga.
Meie ettevõtte palgapoliitikaga määratakse kõik töölepinguvälised suhted. Kahjuks on palgapoliitika vastuvõtmisega kaasnenud kollektiivlepingu eiramine. Ametiühing kaotas ühe kollektiivlepingu osa - palgatingimused (need on määratud palgapoliitikaga).
"Sotsiaalne kapital ei asenda efektiivset riiklikku poliitikat, vaid on pigem selle eeldudeks ja osaliselt ka selle tulemuseks. Targa poliitikaga saab toetada sotsiaalse kapitali loomist, ning sotsiaalne kapital ise tugevdab valitsuse tegevuse efektiivsust."
Kes soovib, võib lisainfot saada Avatud Eesti Fondi internetileheküljelt (http://www.oef.org.ee).

Sotsiaalne kapital: maikuu keskel Eestit külastanud maailmakuulus politoloog ja filosoof ning tuleviku nägija Francis Fukuyama ennustab maailmale suurt vapustust. Seda kolmel põhjusel, mis pärsivad inimkonna koostöövõimet: kuritegevuse kasv, pereväärtuste kahanemine ja usalduse kahanemine riigivõimu vastu.
Fukuyama sõnul saaks ühiskond suurendada sotsiaalset kapitali eelkõige usalduse tõstmisega valitsevate struktuuride vastu. "Inimesed ei õpi koos tööd tegema, kui neil pole vabadust seda teha.," ütles politoloog rõhutades riigi osa tähtust ühiskonna arendamisel. "Sotsiaalset kapitali ei saa võtta asja, mis on garanteeritult olemas. Seda võib luu kuid ka hävitada."
Sotsiaalne kapital tähendab suhteid inimeste vahel, suhtlusringkonda. Sotsiaalsel kapitalil ühiskondlik väärtus. Mida tervemad on need suhted, mida haritum rahvas, seda kõrgem on sotsiaalse kapitali väärtus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)