Ajukääbikutele kääbuspalk

See on nagu rätsepa juurest ülikonna tellimine – kus on nõudlust, seal on ka pakkumist. Loomulikult ei üldista ma kõiki parlamendisaadikuid, kuid mainekujundajad on suutnud muidu päris normaalsetest inimestest kujundada klounaadiga tegelevaid rahvaasemikke.

Glamuurse kuulsusega hea ja aruka inimese mulje jätmine on pingutav töö, mida ealeski ei korva neljakordne viimase kvartali Eesti keskmine palk.

Miks? Sest valitsemisperioodiks tuleb minetada inimlikkus, õiglus, empaatia, ausus, hoolivus, altruism, halastus ja veel palju muud. Riigikogulase töö teebki raskeks, et kõike loetletut tuleb teeselda – kes paremini, kes halvemini. Pidev ümbermaskeerumine plutokraatia ja demagoogia kostüümidesse on tõesti raske, sest nii võib iseendaga rollikonflikti sattuda. Põhiväärtuste igapäevane jalge alla tallamine nõuab pikka eelharjutamist, et elektoraadile jätta vastupidine mulje – mulje sellest, kuidas valijast väga hoolitakse, kuidas valija heaks tehakse kõik nii seadusandliku kui ka täidesaatva võimu poolt. Neljakordne Eesti keskmine palk on sellise töö juures vaid taskuraha.

Suurema palga ja veel suurema pensioni võiks kindlustada neile riigikogulastele, kes avalikult ja avameelselt tunnistavad valijatele, et nad on ajukääbikud, kes lihtsalt parteibossi ja -programmi huvides on olnud sunnitud oma mõistuse, südametunnistuse ja emotsioonid välja lülitama. Siis oleks vähemalt aus sigadus ja tavakodanikul oleks kergem mõista kui hukka mõista.

Riigikogulase palga teemal on suisa võimatu või pentsik tõsiselt diskuteerida, rääkimata argumenteerimisest.

Kohalike omavalitsuste valimised pole enam kaugel. Mainekujundajad peaksid kiiresti asuma vormima neide ja noormehi, kes hakkaksid 2009. aastal kohalikul tasandil kohalikele elanikele puru silma ajama – halva mängu juures ikka head nägu tehes, sest spetsialiste, eksperte ja generaliste Riigikogusse ning volikogudesse ei oodata, sest nad rikuksid ära üldise töömiljöö – oodatud on mõlemal tasandil profaanid ja diletandid, kes pika aja peale hakkavad ka ise uskuma, et on spetsialistid ja professionaalid.

Meid on vaevalt miljon. Oodi asemel oleks vaja eleegiat laulda, ühte hoida, armastada, üksteist toetada, üksteisele sõbrakäsi ulatada ning ligi 8000-kroonisest mediaanpalgast oma lähedast toetada, üllatada ja rõõmustada. Ükskord näeme põhjuse–tagajärje seost niikuinii!

RAMO PENER

Mainori Kõrgkooli õppejõud

Jaga |