Tuhanded antifašistid blokeerisid neonatside marssi Dresdenis

Ulatuslikud kokkupõrked jäid olemata

Mitu tuhat vastudemonstranti takistasid Dresdeni pommitamise 65. aastapäeval paremäärmuslaste marssi Elbe-äärses linnas. Kardetud ulatuslikke kokkupõrkeid laupäeval ei toimunud. Politsei, kel oli väljas kuni 5000 meest, teatas ainult üksikutest vahistamistest.

10 000 inimesest koosnev kaitserõngas

Vanalinnas moodustas üle 10 000 inimese sümboolse kaitserõnga. Paljud hoidsid rahuarmastuse sümbolina käes nelke või valgeid roose. Üle kogu Euroopa kohale sõitnud rohkem kui 5000 neonatsi olid sunnitud jääma Dresdeni Neustadti jaamas Elbe teisele kaldale. Meeleavaldusel rääkisid paremäärmuslaste kõnemehed „Teise maailmasõja kõige rängemast kuriteost" ja nõudsid süüdlaste vastutusele võtmist. Alates 1990. aastatest püüab paremäärmuslik liikumine muuta mälestuspäeva oma pooldajate keskseks kogunemiseks ja võrdleb Dresdeni pommitamist holokaustiga.

Vastudemonstrandid olid juba takistanud paremäärmuslaste kohalesõitu. Vasakpoolsete rühmad olid rajanud Dresdeni kahe suure raudteejaama vahelistele rööbastele barrikaade, mille politsei eemaldas. Kesklinna kohal tiirlesid politseikopterid. Ristmikel ja väljakutel seisid politseisoomukid. Veekahureid rakendati üksikjuhtudel: kui teineteisele vastu seisvate jõudude pooldajad üksteisega kaklesid, kui põlesid prügikonteinerid, kui loobiti tänavasillutuskive. Raskemaid vigastusi politsei igatahes ei registreerinud.

14. veebruar 1945: Dresden leekides

1945. aasta 14. veebruari ööl muudeti põgenikke täis kiilutud barokne Dresden Briti ja USA pommilennukite poolt rusudeks. Pommirahe all hukkusid ligi 25 000 inimest, peamiselt naised ja lapsed.

Nüüd öösel mälestasid inimesed ohvreid, põletades küünlaid linna keskväljakutel ja Dresdeni Frauenkirche juures.

Dresdeni linnapea Helma Orosz rõhutas: dresdenlased ei luba, et paremäärmuslased kasutavad pommitusohvrite mälestuspäeva omadel eesmärkidel. „Meie, dresdenlased, kaitseme end revanšismi-, vihkamis- ja vägivallapropaganda eest," ütles ta. „Me teeme Dresdenist sallimatuse ja rumaluse vastase kindluse." Rabavalt palju dresdenlasi ja Dresdeni külalisi, kes olid kokku tulnud Dresdeni „halvima tunni" mälestamiseks, on sellele üleskutsele järgnenud, nentis linnapea.

Mälestusürituse vaieldavus

Mälestusüritusel ja inimketis, mis moodustati uue sünagoogi ümber, osalesid lisaks Saksimaa peaministrile Stanislaw Tillichile (CDU) ka juudi kogukonna liikmed ning saadikud Suurbritanniast ja USA-st. Saksimaa pealinnas on 1945. a. pommitamise mälestamine olnud juba aastaid vaieldav küsimus. Kodanikuliikumised heidavad linnale ette, et see rõhutab liigselt Dresdeni kui ohvri rolli, ent seevastu Saksamaalt valla päästetud maailmasõja eellugu tõstetakse esile liiga vähe. Mälestamine oli neil tänavu selgesti pühendatud lisaks pommitamisele ka „Saksamaalt valla päästetud sõjale".

Tagasiteel Dresdenist pidasid sajad paremäärmuslased laupäevaõhtul Saksimaal Pirnas ja Tüüringi Geras spontaanseid meeleavaldusi. Politsei ajas need üritused laiali ja kirjutas üles kinnipeetute isikuandmed,  teatas pühapäeval üks politsei esindaja.

Tõlkinud Lea Ellert

[fotoallkiri]    „RAHVUSLASED".  Nii nimetab meie meedia neid noormehi, kes oma marsi ajal 14. veebruaril Dresdenis meelt avaldasid ja keda antifašistid (meie ajakirjanduse väitel „ultravasakpoolsed") takistasid (vt ka tänane esiküljepilt!). Huvitav, miks mujal maailmas neid noormehi „skinhedideks" nimetatakse?  Foto internetist

Jaga |