![]() „Savisaare protsess“ vs Eesti protsessURMI REINDE, INDREK VEISERIK, 27. aprill 201622. aprillil näitas Tallinna Televisioon omatoodangulise poliitilise seriaali „Savisaare protsess“ esimest osa. Kokku 5-osalise filmi näol on tegemist mitte niivõrd „Savisaare protsessiga“, nagu väidab pealkiri, vaid Eesti protsessiga – lühidalt on sõnum selles, et tundmatud ja varjuhoidvad jõud on võtnud poliitika juhtimise riigis enda kätte.
„Viimastel aastatel olen näinud märke, et meie demokraatia mudel enam ei tööta. Mulle tundub, et Eesti riigi juhtimisse on sekkunud jõud, milliseid me ei osanud omal ajal isegi mitte kirjeldada Eesti Vabariigi põhiseaduses,“ ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar kõnealuse filmi sissejuhatuses. Savisaart kujutab seriaal hetkevõimuritele jalgu jäänud poliitikuna, keda on vaja „pideva menetluse teel neutraliseerida“. Või vajadusel hoopis „menetluse kaudu likvideerida“.
Ärritunud konkurendid „Keegi ei uskunud, et peaaegu teispoolsuses käinud Savisaar tagasi tööle naaseb. Savisaar tuli aga tagasi suurde poliitikasse; see oli tema vastaste jaoks väga halb uudis. Tuli käiku võtta plaan B,“ jutustatakse seriaalis. „Selline tunne oli, nagu röövlid oleks kodus käinud,” meenutab peaosas esinev Edgar Savisaar ise kapo korraldatud läbiotsimist. „Selles filmis seljatas ta (Savisaar – Toim.) üksinda kogu vastasrinde. Kujukalt joonistus välja protsess, kus valimistel võitmatut poliitilist vastaskandidaati püütakse hävitada kohtuvõimu abiga. Salajane jälitamine, pealtkuulamine ja võimalik asitõendite sokutamine laste mängukasti peab andma kindla tulemuse. Nagu kinnitasid filmis keskaegsed timukad, tuleb vastast hävitada alatult ja võimalikult kaua tema piinu pikendades," kirjutab Riigikogu liige Heimar Lenk Delfi arvustuses. Lenki kohta võib ju üleolevalt ironiseerida, et ta pole oma erakonna juhi suhtes „neutraalne“ – kuid mis ta valesti ütles? Imagoloog Linnar Priimägi nimetab Savisaare lõputut kahtlustamist ja süüdistamist seriaali esimeses osas otsesõnu justiitsmõrvaks: „See tähendab seda, et tapetakse inimene kohtu abiga. Praegu ei ole meil tegemist veel inimese füüsilise tapmisega kohut kasutades, aga selgelt on tegemist poliitilise tapmisega. See on poliitiline justiitsmõrv,“ väidab kultuuriteadlane. Hea rolli tegid Merle Talvik kohtunikuna, Ahti Puudersell advokaadina, Reelika Maiste prokurörina ja Paul Laasik lihtsalt poliitikahuvilise eesti inimesena. Kiitust väärib sisukas stsenaarium ning režissööri- ja operaatoritöö, mis tõi vaatajani ilusa pildikeele. Seriaali lavastaja on Rando Pettai, stsenaristid Henri Sepp ja Virkko Lepassalu, tegevprodutsent Piret Toomvapp-Schönberg.
Kes ja kus on tõelised niiditõmbajad? Kesknädal ootab seriaali järgmistest osadest enam nende jõudude paljastamist, kes tegelikult seisavad Savisaare protsessi taga. Esimeses osas räägiti põgusalt küll Kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu, Postimehe ajakirjaniku Tuuli Kochi ja peaprokurör Lavly Perlingu kohast kõnealuses protsessis, kuid ilmselgelt on nemad kõigest käsutäitjad. Kes oli aga seriaalis korduvalt vilksatanud „Tehtud!“-mees musta mantli ja kaabuga? Säärast täit infot omavat salapärast karakterit, kel otseühendus „tõeliste otsustajatega“, on näidatud paljudes tuntud seriaalides. Parima rolli „musta mantliga mehest“ on varem teinud kahtlemata William B. Davis ulmesarjas „X-failid“; teda seal nimetati lakooniliselt „sigaretiga meheks“. Loodetavasti omatakse piisavalt julgust ja jõutakse Savisaare protsessi tõeliste niiditõmbajateni väljaspool meie riigipiire. Kes on need jõud, kes soovivad Savisaart lükata Eesti poliitikast kõrvale? Kes on kogu seda protsessi „tules“ hoidnud juba rohkem kui 25 aastat? Kes seda müstilist ja inimvõimete piire ületavat Savisaare-vastasust rahastab? Ajakirjanikest ja õigussüsteemi osalistest (kes kõik filmis esinevad) rääkides – mis mõte on pühendada oma elu ühe mehe vastu võitlemisele? Ja korduma kippuv küsimus – kes on kaotanud Eestis demokraatia? Poliitika ajaloos oleme näinud, et kuidas rahvuslike huvide eest seisvaid poliitikuid paljudes maailma riikides püütakse võimurite poolt taga kiusata, demoniseerida ja marginaliseerida. Selles pole midagi uut. See on kestnud sajandeid. Aga meie väike riik, oma demokraatia-unistusega Eesti, oleks võinud ju olla sellest vaba. Selle seriaali sünd on otsekui karje vabaduse, rahvuslikkuse ja demokraatia järele, õigluse eest ja ebaõigluse vastu. Julguse eest ja lömitamise vastu. Väärikuse eest ja konjunktuursuse vastu.
Võib-olla seriaalitegijad jõuavad ka katete kergitamiseni. Tõrksa juhi või poliitiku kõrvaldamiseks elumängust tullakse tihti välja vägistamissüüdistuste, maksupettuste, korruptsioonitegudega jne. Süsteem hävitab ka mujal peale Eesti poliitikuid, kes keelduvad käitumast kuulekate mutrikestena, kes otsustavad jääda truuks oma valitud teele ega ole äraostetavad. Film näitab, et Savisaar pole oma võitlustes üksi, tal on oma suur nii poliitiline kui ka kultuuriline funclub, kes käib närvidele kõiksugu kiibitsejatele ja kelle elu sisuks ongi olla vaid Savisaare vastu. Aga õige protsess saabki ju toimida vaid vastandite võitluses. Lõpetuseks nõustume Üllar Bachiga TTV Facebooki lehelt, kelle postitus kõlas: „Epohhiloov pretsedent maailmas – film on valmind enne süüdistuse esitamist! Vaieldamatu punktivõit Savisaarele, isegi juhul, kui linateose sisuline/vormiline teostus Fellinist kaugele jääb.“
[fotoallkirjad] KAADRID TELESERIAALIST „SAVISAARE PROTSESS“. Kohtusaali siseneb „kohtualune“ riigimees Edgar Savisaar, kes on demokraatlikult valitud kõigile oma ametikohtadele. Savijalgadel süüdistust peab ette kandma poliitiliste vastaste käsku täitev prokurör, kelle abitus ja õnnetus on silmnähtav. Savisaart mängib Savisaar, prokuröri mängib Reelika Maiste.
ESIMENE SEERIA. Kohtunikud on protsessi alguseks valmis! Keskel näitleja Merle Talvik. Meedia mustade jõudude esindaja – endine keskerakondlane, nüüd Postimehe ajakirjanik, jõustruktuuride näpunäidete usin üleskirjutaja.
URMI REINDE, INDREK VEISERIK Viimati muudetud: 27.04.2016
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |