Euroopa Liit ja Eesti valik

TIIT TOOMSALU,      05. november 2003


Ameerika Ühendriikide 51 osariiki jagavad võimutäiust föderaalvõimuga. Nõukogude Liidu 15 liiduvabariiki olid põhiseaduse kohaselt suveräänsed oma territooriumil ulatuses, mis liidulepinguga Moskva jagu polnud. Õigusi jagus vaid keskusse. Euroopa Liidus kamandab Brüsseli keskvõim ligi 80 protsenti 15 liiduriigi siseelust. Õnneks püsib meil mitmeparteiline demokraatia.

Eurokampaanias pani muigama selle orienteeritus käibestampidele ja igapäevaelu rüsinast tülpinud kodaniku tundeelule. Heaolu kasvab ühises europeres tormiliselt. Väike ja väeti Eesti on võimetu üksinda hakkama saama. Rahvusriigi iseolemise aate koht on ajaloo kolikambris. Isikuvabadus on ülim rahvusriigi ja rahva vabaduse ees. Ambitsioonikas vene karu pagendatakse lõplikult Peipsi taha.

Põhiline on põhiseadus ja küsimus riiklusest
Euro-jaa tegi siiski ka häbeliku reveransi: heaolu kasv sõltub meie endi töökusest, suveräänsust ehk maakeeli iseolemist loovutame samajagu kui sakslased jt. Vene karuga polevat häda: viie aasta pärast võtvat venelasi viisavabalt vastu lisaks meile ja soomlastele ka inglased ja prantslased. Kõik see uinutas valija teadvuse põhiküsimuste suhtes, milleks oli nõusolek seni ülimusliku Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmiseks ELi provintsiaalseks allaktiks ning Eesti tervikstaatuse asenduseks föderaalriigi osa staatusega. Tõsi - vabatahtlikult. Kas ei tule tuttav ette põlvkonnale, kel meeles eelmine viiskümmend? Kas iga uus ongi ammu unustatud vana?
Mis asi on Eesti riik? Mis asi on riik üldse ja mis valikud siit tulenevad?
Riigiõiguse alustõde on, et riiki iseloomustavad valitsemise vorm, riikliku korralduse vorm ja poliitiline rezhiim. Esimene Eestile probleem ei ole. Eelmisel kümnendil pakkusid Kulboki rojalistid küll välja idee Eestist kui kuningriigist, kuid heast naljast kaugemale asi ei idanenud.

Õigusi jagub vaid keskusse
Tõsisem on riikliku korralduse vormi muutus, riikide jaotus unitaarseiks ja föderaalseiks. Sõltuvalt sellest on need siseehituselt ühtse võimukeskusega tervikud või jagunevad piiratult suveräänseteks osadeks, jagades liiduriigi keskvõimuga otsusõigust. Ameerika Ühendriikide 51 osariiki jagavad võimutäiust föderaalvõimuga. Nõukogude Liidu 15 liiduvabariiki olid põhiseaduse kohaselt suveräänsed oma territooriumil ulatuses, mis liidulepinguga Moskva jagu polnud. Õigusi jaguski põhiliselt keskusse.
Euroopa Liidus selle tänasel kujul kamandab Brüsseli keskvõim ligi 80% 15 liiduriigi siseelust. Poliitiline rezhiim riiki iseloomustava näitajana tähistas isikuvabaduse ulatust, ühiskonna liikmete võimalust poliitiliselt organiseerudes kaasa rääkida elu korraldusel.
Poliitilisi rezhiime saab liigitada progressiivseiks ja reaktsioonilisteks. Tshiili valitud president Alliende kunagist vasakrezhiimi peeti progressiivseks ja selle rezhiimi verre uputanud kindral Pinocheti rezhiimi reaktsiooniliseks. Unitaarne vabariik oli Tshiili mõlemal juhul.

Kust tuleme meie ja kuhu läheme?
Sõjaeelne Eesti Vabariik oli ühtne ja jagamatu unitaarriik. Poliitilise rezhiimiga oli keerulisem. Aastad 1918-1934 olid näiteks progressiivsest ja demokraatlikust rezhiimist erakondade paljususe ja parlamentaarse demokraatiaga. Aastatel 1934-1940 valitses Pätsi-Laidoneri ühe partei diktatuur. Teised erakonnad aeti põranda alla. Millest ei järeldu, et rezhiim võis ka mokkamööda olla.
Okupatsiooniperioodi Eesti oli sotsialistliku vabariigina aastail 1940-1991 riiklikult korralduselt Nõukogude Liidu kui föderaalriigi osa, jagades võimutäiust keskvõimuga. Valitses poliitiliselt ebademokraatlik ja siit tulenevalt ka reaktsiooniline ühe partei süsteem. Millest ei järeldu, et rezhiim reakodaniku hüveks midagi ära ei teinud.
Taasiseseisvumise järel on Eesti toiminud unitaarriigina ja poliitiliselt rezhiimilt mitmeparteilise parlamentaarse demokraatiana. Nii sarnaneme 1920. aastate Eesti mudeliga. Millest ei järeldu, nagu peaks see ühiskonda ühendama.
14. septembri rahvahääletus tegi Eestist vormiliselt föderaliseeruva Euroopa Liidu liiduriigi, mis kujuneb riiklikult korralduselt sarnaseks Nõukogude Liiduga. Vahe on vaid poliitilise rezhiimi erisuses, võimaldades Nõukogude Liidu ühe partei süsteemi asemel poliitilist pluralismi. Millest ei järeldu, et igamehe õue kapaga jõukust lisandub.
Mida taotleti eurokampaanias vene kaarti lauale lüües ja sellega hirmu sündroomi õhutades? Täna toimiva mitmeparteilise poliitilise süsteemi jätkuvust unitaarriigist loobumise hinnaga föderaalse Euroopa Liidu osariigi staatuses.
Mina jään seisukohale, et me kaotasime iseotsustuse õiguse uue keskuse kasuks. Võitsime aga tänase mitmeparteilise poliitilise demokraatia jätkukestvuse ELiidus. Vastupidi NLiidule. Vähemalt seniks, kui Eestis endas uus Pätsi ajastu koidab või Brüsseli võimukoridorides uued tuuled puhuma hakkavad.

Jään seisukohale, et kaotasime iseotsustuse õiguse uue keskuse kasuks. Võitsime aga tänase mitmeparteilise poliitilise demokraatia jätkukestvuse ELiidus. Vastupidi NLiidule.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)