Päevalehed loovad ühiskonnast vildaka pildi

03. detsember 2003


Eestit ohustab pooltsensuur. See selgus uurimiskeskuse Vaba Euroopa poolt läbi viidud meediamonitooringust, mis näitab murettekitavaid tendentse Eesti trükiajakirjanduses. Monitooring hõlmas ajavahemikus 1. juunist 30. septembrini nelja peamist päevalehte: Postimeest, Eesti Päevalehte, Äripäeva ja SL Õhtulehte. Vaatluse all olid artiklid, mis käsitlesid Eesti-Euroopa Liidu suhteid, ja info, mis mõjutas inimesi euroreferendumil otsustama.

Ajakirjanduses valikulised uudised

Uurimusest selgus, et ajakirjanduses on selge tendents pooltsensuurile, valitseb varjamatu poliitiline favorism, valikuline uudiste edastamine ning teatud arvamuste tõrjumine. Kõige erapoolikum päevaleht vaadeldud ajal ja teemal oli Postimees, vaid veidi vähem kaldu oli Eesti Päevaleht. Nii arvamus- kui uudistekülgedel ületas ELi pooltartiklite osakaal negatiivseid neli-viis korda. Postimehes tuli ühe eurokriitilise juhtkirja kohta 14 positiivset. Äripäev ja Õhtuleht olid oluliselt tasakaalustatumad ja erapooletumad, neis väljaannetes vastas positiivsete ja negatiivsete artiklite suhe tegelikule ei/jah vahekorrale referendumil.
Uurimiskeskuse hinnangul edastab mõnigi päevaleht valikulist, kallutatud ja puudulikku infot ühiskonnas toimuva kohta just poliitilistel kaalutlustel. See ohustab otseselt sõna- ja kodanikuvabadusi ning võib hakata õõnestama ühiskonna tasakaalustatud arengut, kuna takistatud on eluterve ühiskondlik arutelu probleemteemadel.

Meedia sõnumit ei usuta

Uurimiskeskuse direktor Martin Helme ütles, et ajakirjanduse eesmärk peaks olema võimalikult tõese ja täpse info vahendamine avalikkusele. Ideaalis oleksid kõik uudised neutraalsed ning arvamusküljel võrdselt esindatud vastandlike seisukohtade esitajad. Mõistetavalt võib nii väljaandel kui igal konkreetsel ajakirjanikul olla oma poliitiline eelistus ja välja kujunenud maailmavaade. Seda väljendatakse juhtkirjades ja arvamusartiklites. Uudistes peaks olema ajakirjaniku isiklike järelduste ja õigustuste pakkumine lugejale välistatud.
"Väljaande ja ajakirjaniku isikliku arvamuse pealesurumine lugejale toob kaasa info valikulise edastamise, kus mõned teemad on rohkem uudised kui teised. Tulemuseks on vildaka ja ebaadekvaatse pildi loomine ühiskondlikest sündmustest, kuid ka ajakirjanduse üldise usaldatavuse pidev langus. Fakt, et ülesköetud massilise eurooptimismi taustal kolmandik valijatest hääletas ELiga liitumise vastu, näitab siiski, et meedia ei ole kõikvõimas, sest meedia sõnumit lihtsalt ei usuta," leiab Helme.

Uurimiskeskuse Vaba Euroopa pressiteatest

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)