Maaelu vajab uusi sihte

Kongressi avaldus: maaelu vajab uusi sihte

Maaelu ja põllumajandus on meie ühiskonna, kultuuri ja majanduse lahutamatud osad, millele tuginevad rahva põlisväärtused. Maarahva IV Kongress, arutades 2001. aastal riigi, rahvuse, kultuuri ja majanduse arengu tähtsaid küsimusi, võttis vastu olulised otsused. Üheksa aastat hiljem tuleb tõdeda, et enamik küsimusi, millele nõuti valitsuselt lahendusi, on jäänud tähelepanuta. Pinged maaelu ja majanduse perspektiivide, kohapealse elukorralduse, hariduselu, elanikkonna püsimise ja majanduskriisist väljumise väljavaadete osas on lahendamise asemel võimendunud kriitilise piirini.

Töötus on suurim probleem just maapiirkondades, kus pole harv juhus, et vanavanemate vilets pension on laste ja lastelaste ainus sissetulek, sest tööd pole ja sotsiaaltoetustest ei ela ära. On lapsi, kelle ainsaks toidukorraks on koolitoit. Toidutootjate arv väheneb iga aastaga, veerand piimatootmisettevõtetest kuulub  väliskapitalile - kas nii on võimalik kriisisituatsioonides toota piisaval hulgal toitu?

Peaministrilt kuuleme vaid seda, kui hästi riigil on läinud ja kui õnnelikult me elame. Kui see pole vale, mis see siis on? Kongress tõdeb nördimusega, et keskvõimu kriisipoliitika valguses on selgelt näha, et  maaelu püsimine ei ole valitsuse prioriteet.

Eesti Maarahva Kongress on suurimaid kodanikualgatusi Eestis. Kongress ei nõustu maaelu hääbumisele viiva poliitikaga. Kutsume maainimesi liitvaid kodanikeühendusi koos kongressi volikoguga survestama poliitikuid, sest maaelu probleemide lahendamata jätmine võib viia protestiaktsioonideni või kodanikuallumatuseni.

Hoidkem oma Eestimaad!

Maaelupoliitika: kogu Eesti peab elama!

Kongress võttis vastu otsuse maaelupoliitika kohta, mille põhisõnum oli: senine maaelupoliitika on liiga nõrk ja seda peetakse  teisejärguliseks või ülearuseks. Ääremaastumine ja hääbumine süveneb. Riigi ebapiisav tähelepanu maaeluprobleemidele ning hädavajaliku rahalise ressursi puudumine on kaasa toonud maapiirkondades esmavajaliku infrastruktuuri kärbumise. Süvenevad lõhed piirkondade tööhõives, noorte haridusvõimalustes, esmavajalikus tervisekaitses jm olulistes valdkondades. Kõike seda võimendab hädavajaliku raha vähenemine ning valdade ja linnade eelarvete teadlik nõrgestamine. Ühiskonna lõhestumine ja võõrandumine on omandamas ohtlikke mõõtmeid.

Maaelu arengupoliitika peab looma soodsat elu- ja ettevõtluskeskkonda, millega tagatakse kodumaiste väiketöötlusettevõtete taassünd, töökohtade säilitamine ja uute loomine, ekspordivõime suurendamine.

Selleks on vaja tõhusat regionaalpoliitikat, tugevaid valdu ja linnu, sest kohalik omavalitsus on demokraatliku riigikorralduse alus. Kongress ütleb selge ei kohalike omavalitsuste sundühendamise katsetele; ühinemises peab olema otsustav sõna valla- ja linnaelanikel ning elanike valitud volikogudel.

Hariduspoliitika: maarahvas seisab maakoolide eest!

Kui hoiame elus väikesed maakoolid, säilib külades elu. Hariduses ei tohi otsustada ainult raha. Kool tagab piirkonnas elu säilimise. Kongress näeb ohtu, et koolide sulgemisel muutub haridus vähem kättesaadavaks, inimesed on sunnitud  suurlinnadesse suunduma. Külad tühjenevad. Riigi ja rahva püsimiseks on vaja normaalset elukeskkonda igas piirkonnas. Eesti on liiga väike ja meid liiga vähe, et lubada endale ääremaid.

Vaid mõne aasta eest suleti kümneid lasteaedu. Täna näeme, kuivõrd lühinägelik see oli - lasteaiad tuleb nüüd uuesti ehitada. Kas tõesti soovime sama viga koolidega korrata?

Majanduslanguses ja tööpuuduses on vaja, et kõik lapsed saaksid sooja koolitoitu, võiksid käia muusika-, kunsti-, tehnika- või spordiringides, saada tuge õpingutes. Riik peab laiendama õpilaskodusid ja rajama pikapäevakoole, et toetada eriti rasketes oludes peresid. Laste võimed on meie suurim rahvuslik rikkus, nende väljaarendamata jätmine on kuritegu, mida tulevased põlvkonnad ei andesta.

Maarahvas hindab ja toetab kutsekoolide arengut ning leiab, et gümnaasiumid ja kutsekoolid ei välista, vaid täiendavad üksteist. Täiskasvanuhariduse juures tuleb tähelepanu pöörata pikaajalistele töötutele ja vajaliku hariduseta inimestele, sest põhihariduseta ei püsita tööjõuturul konkurentsis. Kaasamiseks, ühiskonnast kõrvale jäämise vähendamiseks ning apaatsuse ärahoidmiseks on haridus parim võimalus.

Kongress on vastu koolide ümberkantimisele erastruktuuride kätte. Kongress peab tähtsaks maamajanduse ja põllumajanduserialade väärtustamist ning nende maine parandamist nii kõrg- kui ka kutsehariduses. Kongress nõuab tasuta kõrgharidust.

Kn

Vt ka Maarahva V Kongressi poolt vastu võetud dokumentide terviktekstid.

[fotoallkiri]  ESINEJAD: Maaomavalitsuste Liidu juht Jüri Landberg, Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps ja Rahvaliidu auesimees Arnold Rüütel esinesid maarahva kongressil sõnavõttudega.

Jaga |