Toom-Rüütli tänavas saladusi ei ole

Nii tekivadki pooltõdesid ja lausa valesid kasutades ajakirjanduslikud fantoomid, millel seos tegelikkusega peaaegu olematu. Ent teatud poliitiliste huvigruppide tellimust täitvad sulesepad lähtuvad lihtsast tõsiasjast, et poriga loobitavale jääb mudaplekk ikka külge.

Eelmise nädala Eesti Ekspress avaldas loo, milles ajakirjanikud väidavad, et Keskerakond omandas linnalt 700 ruutmeetrit pinda, maksmata selle eest sentigi. Artikli autoreid ei huvita, kuidas asjad tegelikult toimusid. Keeruline ja hämar ning tühjast jutust kubisev ründavas toonis kirjutatud kirjatükk keskendub pigem pinge üleskruvimisele, jättes tõesed tõigad tahaplaanile.

Mis sündis tegelikult?

Kõigepealt tuleb selgeks teha, et Keskerakond mingeid ruume linna arvelt ei ole omandanud. Tegemist pole linnavara võõrandamisega, vaid uute reaalosade juurdetekitamisega kaasomandisse kuuluvate üldkasutatavate ja abiruumide arvelt.

Kaasomaniku õiguse ostis Keskerakond eraisikult juba 1997. aastal. Aastad läksid, ning pööningu- ja keldriruumid seisid kasutult. Lagunev hoone tekitas nurinat naabrite, sealhulgas mitme välissaatkonna poolt, kes nõudsid maja remontimist. Kuna käibest väljas olevate pindade kordategemine vajas suuri investeeringuid, samal ajal kui kulutuste tasuvus oli enam kui küsitav, ei kavatsenudki linn Toom-Rüütli tänavas olevasse kinnisvarasse rahalisi vahendeid matta. Pigem tegeldi linnale kuuluva reaalosa korrastamise ja majandamisega.

Ent muinsusväärtusliku hoone haldamine ja korrastamine pole odav lõbu. Nii sõi objekt linnale laekuvat renditulu, ning mida aeg edasi, seda pakilisemalt vajas lagunev hoone korralikku remonti.

Samas oli jõudsalt kasvava liikmeskonnaga erakonnal vaja uusi ruume, mille saamise võimalusena nähti kasutusest väljas olevate ruumide väljaehitamist. Sellekohase ettepanekuga pöörduti ka kaasomaniku - linna poole, kes ei pidanud investeeringut otstarbekaks, ent oli valmis andma loa uute ruumide ehitamiseks, kui teostatakse remont kogu hoones. Keskerakond nõustus, võttes niiviisi enda kanda ka linna kohustused.

Linnale kasulikum kui erakonnale

Telliti väljaehitatavate pindade hindamisaktid. Neist üks määras nende pindade väärtuseks 10 miljonit krooni, teine aga 13,5 miljonit. Aluseks võeti linnale soodsam, suurem pakkumine, ning sellest lähtudes kohustus erakond investeerima ehitusse 15,5 miljonit krooni, heakorrastades kogu hoone. Linnavalitsusele jäi endiselt 602 m2 pinda, mis küll pärast remondi lõppemist saab sootuks uue kvaliteedi ja sellevõrra kõrgema väärtuse. Samuti on linnapoolne kasu selles, et linn ei pidanud kulutama omandi korrastamiseks oma rahalisi vahendeid, vaid seda tegi kogu ehitise ulatuses teine kaasomanik - Keskerakond.

Notariaalne leping on avalik ja õiguspädev

Tehing Tallinna ja Keskerakonna vahel sõlmiti notariaalselt, mis veel kord kinnitab kokkuleppe vettpidavust ja seaduslikkust. Tallinna Linnavolikogu on  27. jaanuari 2005 määrusega nr 4 (alla kirjutanud tollane reformierakondlasest  volikogu esimees Maret Maripuu ) delegeerinud selliste toimingute kokkulepete allkirjastamise kohustuse linnavara valitsejatele, kelleks antud juhul on Tallinna Kesklinna Valitsus. Vastavalt volikogu määrusele 15.11.2001, allkirjastab reaalosadena käibes olevale ehitisele juurdeehitamise kaudu uue reaalosa tekitamiseks korteriomandiseaduse § 29 sätestatud notariaalse kokkuleppe ja teostab muid sellest tulenevaid toiminguid teostab Tallinna nimel linnavara valitseja, kelle valitseda on vastavas ehitises asuv reaalosa, tingimusel, et linnale ei teki kokkuleppe sõlmimisest ja muudest sellest tulenevatest toimingutest varalisi kohustusi.

Lisaks tuleb ka ära mainida, et materjalide ja kokkuleppe ettevalmistamisse kaasati õigusabiks Aivar Pilve advokaadibüroo, kes nimetatud küsimuses juriidilisi probleeme ei näinud.

Lõpetuseks

Et jutt ei muutuks sama pikaks ja segaseks nagu Eesti Ekspressi artikkel, tuleks siinkohal otsad üheselt ja selgelt kokku tõmmata. Kaasomanikud leppisid kokku, et majas teostatakse remont, mille tulemusel paraneb hoone ehituslik ja tehniline olukord ning tõuseb kinnisvara väärtus. Rahalisi kohustusi oli nõus kandma üks kaasomanikest, saades selle eest võimaluse võtta kasutusele seni tühjana seisnud keldri- ja pööninguruumid. Kumbki osapool ei kaotanud ühtki ruutsentimeetritki senisest omandist.

Ekspressi arvates võinuks linn oma osa müüma. Kuna tegemist on kaasomandiga, olnuks vaid erakonnal selle eesostuõigus. Kujutage nüüd ette, kui Ekspressi ajakirjanikul oleks kaasomandis korter ja teine osapool müüks selle ilma tema teadmata maha?! Küll aga on linn otsinud oma osale korduvalt rentnikke, pole aga asjast huvitatuid leidnud.

Notariaalselt sõlmitud kokkuleppe alusel tehti maja korda ning linnal jäi remondile mõeldud raha alles. Lihtne, selge ja mõistlik lahendus.

PRIIT TOOBAL, Keskerakonna peasekretär

[esiletõsted]

Tallinna kasu on selles, et linn ei pidanud kulutama oma rahalisi vahendeid omandi korrastamiseks, vaid seda tegi kogu ehitise ulatuses teine kaasomanik - Keskerakond.

Kujutage nüüd ette, kui Eesti Ekspressi ajakirjanikul Tarmo Vahteril oleks kaasomandis korter ning teine osapool müüks selle ilma tema nõusolekuta ja teadmata maha?!

Jaga |