Mitu üldentsüklopeediat on Eestile liigne luksus

Ebanormaalseks aga pean seda, et nii väikeses riigis kui Eesti antakse korraga välja kaht üldentsüklopeediat. Nende läbimüük jääb ju väikseks, sest meil on palju inimesi, kel suure üldentsüklopeedia ostmine käib üle jõu. Kahtlustan, et TEA kirjastuse gigantentsüklopeedia kujuneb rohkem ajuloputuseks. Selliseks arvamuseks annab alust suuremahuline reklaam, mis võib olla tingitud heldetest sponsoritest. Kui see ei ole nõnda, tuleb vähendada entsüklopeedia valmistuskulusid, mis teeb aga teatmeteose pealiskaudsemaks ja ebatäpsemaks.

Lehitsesin läbi TEA laste- ja noorteentsüklopeedia ning leidsin, et loodusgeograafia alase infomahu poolest võiks see ehk sobida lastele, aga mitte geograafiahuviga noortele. Pealegi on äratoodud informatsioon tihti ebatäpne. Näiteks maailma suurimat jõge Amazonast kirjeldatakse puudulikult – ühes kohas on tema pikkuseks 6280 km ja teises 6400 km, kusjuures pole näidatud, missuguse lähtejõega koos see pikkus on mõõdetud. Ainuüksi Amazonas nii pikk olla ei saa (olen leidnud ta pikkuseks umbes 4400 km). Peale selle pole ühegi jõe puhul ära toodud jõgikonna pindala. Seni ma pole leidnud geograafiaalaseid teatmeteoseid, kus jõgikonna pindala täiesti eirataks, kuid mõni ingliskeelne teos võib selline olla, sest USA-s välja antuis olen leidnud jõgikonna pindala äranäitamist ainult suurematel peajõgedel ja mitte lisajõgedel. Tekib küsimus, kas Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas üldse on lisajõgede jõgikonna suurust mõõdetud. NSV Liit oli selles osas suure töö ära teinud. Ka Põhja- ja Kesk-Euroopa maades on lisajõgedel jõgikonna pindala mõõdetud.

Eesti Entsüklopeediakirjastus kaldub samuti eelistama ingliskeelseid allikaid, kuid ilmselt mitte nii läbimõtlematult.

Pealiskaudsust nähtub ka sellest, et TEA laste- ja noorteentsüklopeedias süüdistati kolhoose ja sovhoose NSV Liidu lõpp-perioodil teravnenud toiduainetepuuduses. Tollal toimus majanduse liberaliseerimine, mistõttu hakati varem majanditele müüdud vedelkütusekoguseid osaliselt välisvaluuta hankimiseks müüma väljaspoole. Mäletan ajalehes avaldatud teateid, et Kubanimaal kombainid seisid kütusepuuduse tõttu. Mulle küll paistab, et toiduainepuuduse teravnemise põhjuseks oli majanduse liberaliseerimine, mis hävitas kohati ka Eesti põllumajanduse.

KALEV PEEDUMÄE, pensionär, Põlva

Jaga |