![]() Ratas ja Eesmaa rääkisid Elvas rahvagaJAAN LUKAS, 05. juuli 2017Elva Kultuurikeskuse ees seisavad posti külge kinnitatud jalgrattad sildiga „Rendi mind“. Möödunud nädala teisipäeval sisenesid sellesse hoonesse kaks meest, kellel amet ja vastutus ei luba olla „elu rentnikud“, vaid nad peavad olema „elu peremehed”, sest sellist ellusuhtumist eeldab riigimehetöö. (Need määratlused pärinevad Juhan Smuuli teosest „Kirjad Sõgedate külast“.) Männilinna kultuuritemplisse tulijad olid Eesti peaminister Jüri Ratas ja Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa. Poliitikajuttude vahepalaks muusikalist vaheldust tegema saabus nooruslik lauljatar Heidy Tamme, kes oma karismaga on „elu perenaine“. „Huvitav, kuhu istub Toomas Paur? Tahaksin istuda tema kõrvale. Targa mehega on poliitikateemadest hea muljeid vahetada,“ ütles daam, kes esimesena kultuurikeskuse saali sisenes. Paarikümne minutiga oli enamik istekohtadest hõivatud. Kuulajateks, kaasamõtlejateks, küsijateks olid inimesed Elvast, Nõost, Rõngust, Puhjast ja teistestki Lõuna- ja Kesk-Eesti paikadest. Alustuseks laulis Heidy Tamme, tehes seda selliselt, et ükskõikselt teda kuulata ei saa – teravmeelne daam võib sel juhul teravmeelse märkuse teha.
Suurenevad sissetulekud
Kohtumine poliitikutega algas nii, et Eesmaa esitas Ratasele teleajakirjaniku professionaalsusega küsimusi, lisades ka oma kommentaari. Inspireerituna Eesti saamisest Euroopa Liidu eesistujamaaks alustas Eesmaa Ratasega dialoogi Prantsuse–Eesti suhete teemadel. Ta palus rääkida kohtumisest president Emmanuel Macroniga. Peaminister arvas, et Eesti ja Prantsusmaa võiksid majandusvaldkonnas veelgi põhjalikumat koostööd teha. Välispoliitikas pidas Ratas oluliseks muudatusi, mis võimaldaksid Eesti kodanikel digiretseptiga osta ravimeid ka teistes Euroopa Liidu riikides ja kergendaks asjaajamist, kui Eestimaa inimesed soovivad registreerida firmat mõnes välisriigis. Eestist rääkides pidas Ratas üheks olulisemaks probleemiks majanduslike sissetulekute tagasihoidlikkust. „Sissetulekuid aitab suurendada aga tulumaksuvaba miinimumi tõstmine tulevast aastast. See kandev idee annab suuremat kindlustunnet kuu lõpul toidukorvi sisustamisel ja sotsiaalkindlustuse alal.” Valitsusjuht märkis, et Keskerakond peab oluliseks edukäiku nii maal kui ka linnas ega näe Eestit mitte sektoritena,vaid terviklikus arengus. Üks küsijatest soovis Rataselt teada, miks esineb puudusi bussiliikluses Kilingi-Nõmme suunal. Ratas ütles, et see probleem vajab lahendamist ametkondlikul tasandil. Küll aga rääkis ta võimalustest tasuta ühistranspordi korraldamiseks maakondades. Raha kasutamise peavad otsustama ühistranspordikeskused, või kui neid piirkonnas pole, siis omavalitsused. Eesmaa soovitas kokkutulnutel erinevat laadi muredega julgemini riigiametnike poole pöörduda.
Tervitusi presidendilt
Sündmusesse vahelduse toomiseks esitas Eesmaa kaks mälumänguküsimust. Ta mainis, et Riigikogus on üldiselt alati olnud 101 liiget, kuid kunagi oli neid ka rohkem – kui palju? Saalist tuli õige vastus. Nimelt 120 liiget oli 23. aprillil 1919 kokku tulnud Eesti Asutavas Kogus. Teise küsimuse sissejuhatuseks pajatas Eesmaa, et Vana-Rooma riigimees Julius Caesar sai kõige enne tuntuks gladiaatorivõistluste korraldamisega, ning ta soovis teada, kas Caesar organiseeris neid veriseid vaatemänge Antiik-Rooma suurimas amfiteatris Colosseumis. Vastus on – ei!, sest Colosseum ehitati pärast Julius Caesari surma. Õigesti vastanud said auhinnaks Toompea vaatega kompvekikarbi. Ratast mälumänguvooru ajal aga saalis polnud. Eesmaa sõnul oli ta läinud kõrvaltuppa telefonitsi vestlema president Kersti Kaljulaidiga. Kui valitsusjuht saali tagasi saabus, palus Riigikogu aseesimees tal võimaluse korral rääkida, millest riigipeaga vesteldi. Ratas ütles, et nad kõnelesid olukorrast Eestis ja meie riigi saamisest Euroopa Liidu eesistujamaaks, ning andis edasi presidendi tervitused elvalastele.
Kohal ka pillimehed
„Ma olen Jüri Ratasega kohtunud mitu korda. Iseäranis loodan, et ta suudab paremaks muuta majanduselu. Tarvis on näiteks peremehelikumalt kasutada maavarasid,“ avaldas arvamust Elva restorani kauaaegne trummimees August Vester. Muusikutest oli kohtumisel ka Vello Tellissaar, kes on ühtlasi kontserdikorraldaja. Koosolijatega vesteldes kutsus ta neid ka ansambli MTJ (laulab seal ka ise) juubelituurile. „Ma soovin Ratasele ennekõike tugevat tervist. Kuigi ta on veel noor, pole peaministritöö kerge, nõuab kannatlikkust ja vastupidavust,“ lausus Elva lähedal asuva põllutöömasinate muuseumi peremees Heino Prost. Ta kutsus Ratast ka muuseumi külastama. „Muljed kohtumisest on head. Ratas ja Eesmaa on võimekad ja avameelsed poliitikud. Keskerakonna maine tõuseb,“ arvas erakonna Tartumaa piirkonna arendusjuht Kersti Ernits. Kui Heidy Tamme lõpulaulu laulis, võttis Kersti ühe härrasmehe tantsima. Tema abikaasa, Riigikogu liige ja Keskerakonna Tartumaa piirkonna juht Peeter Ernits valdas tantsupoognaid poliitikule omase tugeva enesevalitsusega. Gruusia keeles tähendab sõna „elva“ äikest. Ühe legendi järgi saanudki Elva nime grusiinidelt, kes ülemöödunud sajandil ehitasid Riia–Tartu raudteed. Nimelt löönud siis tööde ajal kõvasti välku. Kuid ajal, mil Elvat külastasid riigimehed Ratas ja Eesmaa, paistis selles paigas päike. Küllap lisas see koosolijatele reibast ja positiivset meeleolu.
JAAN LUKAS
[fotoallkiri] RIIGIMEHED RAHVA EES: Elva kandi rahvas soovis peaminister Jüri Rataselt ja Riigikogu aseesimehelt Enn Eesmaalt Eesti majanduselu elavdamist. Viimati muudetud: 05.07.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |