Kuidas möödub jaanipäev?

VIRVE PETERSON,  lihapoeomanik Jõgevalt ja rahvakultuuritegelane

 „Minu jaaniõhtud algasid Udukülast, kus juba kooliplikana lõkke ääres akordioni mängisin. Nobedamad külapoisid tegid suure kiige. Kivirehe talu perepojad toimetasid metsaservale elektri ja häälekõvendajad. Külalisi tuli naaberküladestki. Uduküla oli siis kuum koht. Sõnajalaõie otsimiseks olin tollal liiga noor. Nüüd on aga lapsepõlvest juba niipalju aega mööda läinud, et külast on järele jäänud vaid kaks suitsu ja polegi teada, kas sõnajalgki enam õitseb. Jaaniussidki on võõrsile jaanitulele läinud.

Tänavusel jaaniõhtul on meie peres kaks sünnipäevalist. Niisiis tuleb pidu „meie tänavas“ ja meie keskel. Kui minult küsida, mida jaaniõhtul süüa, siis ütlen, et parim jaanipäeva grill-liha on Seveli äris. Muidu poleks ma õige kaupmees. Muidugi on kodune maasuitsusink nagu „prügikastikaan” üle prahi, kui humoorikalt väljendada.“

KRISTI PUKK,  perefirma asejuhataja Avinurme valla Ulvi külast

„Avinurmes peetakse Võidupühal ja jaanilaupäeval tünnilaata. See on pikaajaline traditsioon ja tore ettevõtmine, korraldajate jaoks aga küllap päris paras pähkel. Tünnilaat toob kaasa pika päeva täie melu, laulu, tantsu nii kohalikelt kui ka kaugematelt kutsututelt. Ise olen esinenud samuti laadalaval Avinurme naiskooriga.

Tavaliselt on meie peres jaanipäeval alati maja rahvast täis: sugulased tulevad kaugemalt külla, et tünnilaadal käia. Õhtul süütame kodus jaanitule. Võistlustantsijast tütrel Agnetal on jaanipäeval samuti treeningutest puhkepaus. Nii saab temagi kodukohaüritustest osa võtta. Rahvapidude tantsumelu pole temalegi kuigi võõras.“

EVE SOMELAR,  Eesti Taimekasvatuse Instituudi agronoom, harrastusnäitleja

„Kõige lustakamad jaaniõhtud peeti meie peres siis, kui lapsed veel kooliealised olid. Eks rahvalikust peost tuleb aga nüüdki mõnu tunda. Mis põllumajandusse puutub, siis kõige suurem „poliitik“, kes seda mõjutab, on ilmataat. Kui praegu vihma sajab, on see põldudele ja aedadele igati kasulik. Peaasi, et saagikoristuse ajal ei sajaks.

Üldiselt on mul aga tänavune suvi kiire. Mängin kaasa Jõgeva linnateatri suvelavastuses „Piimamees Tevje“. Etendused on kunagises Pedja meiereis.”

LIILIA MANDRI,  Piibe maantee ääres asuva Õuna puhketalu perenaine

„Minul möödub seekordnegi jaaniaeg suuresti töötades. Nimelt mitmed üürivad puhketalus pühadeks toa. Nende hulgas on ka välismaale elama ja töötama läinud endisi jõgevamaalasi, kes nüüd lähedastele, sõpradele ja tuttavatele külla tulevad, kuid eelistavad omaette majutust. Kui ilm lubab, süütame koos pereliikmete ja klientidega jaanitule. Loodan ka kiikuda. Mulle meeldivad alati atraktiivsed elamused ja ehk saab meie turismitalu tiigis ka esimene tänavune suplus ära tehtud. Jaanipäevaks lähevad õitsema ka päevaliiliad. Muide, liiliate järgi olen ma endale ka eesnime saanud – sündisin siis, kui need lilled õitsesid.

Noorele on romantiline jaaniaeg ka traditsiooniliselt sobiv aeg lähedasemate suhete loomiseks. Loodetavasti toob see Eestimaale ka uusi lapsi. Meie rahvaarv ju pidevalt väheneb ja elanikkond vananeb.

Möödunud suvel külastas Õuna puhketalu toonane presidendikandidaat ning tänane haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Teda kui lasterikast ema ja oma ala võimekat spetsialisti võiks iga Eestimaa naine eeskujuks võtta.”

MERLE VÄÄRI,  Valguta seltsimaja huvijuht

„Üldrahvalikku jaaniõhtut me tänavu Valgutas ei korralda. Ansamblid küsivad tasuks suuri summasid ja rahvast kipub vähemaks jääma. Meiekandi inimesed lähevad aga vallakeskusesse, Rõngu Hiugemäel toimuvale jaanitulele. Seal tuleb suur pidu. Pereringis istume ka minu kodukülas Piigandis jaanitule ääres. Sisustame aega rahvalike spordialadega, näiteks köieveo, saapaviske ja kotisjooksuga.

Meil on 25 hektarit põllumaad, kus kasvatame nii enda toidulauale kui ka turustamiseks teravilja – otra ja nisu, samuti mustsõstraid, vaarikaid ja maasikaid. Maasikad pääsesid öökülmast. Õitsemisperiood oli üsna hea. Jahedamate ilmade tõttu jäävad aga saagid tänavu arvatavasti hilisemaks.“

Küsis JAAN LUKAS

Jaga |