Põhja-Korea mängib tuumasõjaohuga

Vesinikupommikatsetusi on seni teinud ainult kuus riiki: N Liit, USA, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ja India. 1961. aastal N Liit korraldas Novaja Zemlja polügoonil kõigi aegade võimsaima vesinikupommi plahvatuse. 50 megatonnise pommi plahvatus toimus nelja kilomeetri kõrgusel ning tulekera oli nii ere, et vaatamata tihedatele pilvedele oli seda näha tuhande kilomeetri kaugusele. Tuumaseen ulatus 67 kilomeetri kõrguseni. Lööklaine tegi maakerale peale kolm tiiru ja elektromagnetiline kiirguspuhang lõi tunniks rivist välja raadioside.

Kui tavalise aatomipommi võimsus on piiratud 100 kilotonniga, siis vesinikupommil niisugust piiri pole. Vesinikupomme saab ehitada mitmeastmelisena. Neis leiab rakendust raske ja üliraske vesiniku ühinemisreaktsioon. Deuteeriumi ja triitiumi tuumast leiab erinevalt tavalisest vesinikust veel lisaks vastavalt ühe ja kaks neutronit. Seejuures vabaneb ühe tuumaosakese kohta rohkem energiat kui aatomipommis. Ühinemisreaktsiooni algatamiseks tuleb tekitada esmalt pommis aga ülikõrge ainetihedus ja kümnete miljonite kraadideni küündiv temperatuur.

Selleks kasutatakse sütikuna traditsioonilist aatomipommi. Lõpptulemusena vabanev energiahulk on aga suurusjärkude võrra suurem kui aatomipommi plahvatamisel. Vesinikupommide võimsused algavad tavaliselt 100 kilotonnist, mis oli enam-vähem ka pühapäevase katsetuse võimsus.

USA kaitseminister James Mattis ähvardas Põhja-Koread rünnaku korral sõjalise vastusega. Mattis ütles, et rünnak USA või tema liitlaste vastu saab vastuse. "Igasugune oht Ameerika Ühendriikidele või selle territooriumile, sealhulgas Guami alale või meie liitlastele saab tohutu sõjalise vastuse, mis on nii tõhus kui ka ületamatu," rääkis kaitseminister Valge Maja juures pärast presidendi julgeolekunõukogu kohtumist.

Valge Maja andis pühapäeval teada, et USA on valmis kasutama oma tuumavõimekust, kui Põhja-Korea jätkab Ameerika Ühendriikide või tema liitlaste ähvardamist. See on tõsiseim hoiatus pärast külma sõda ja vastasseisu N Liiduga. Hoiatamata heitsid ameeriklased II maailmasõja lõpul Jaapanile kaks aatomipommi.

Kn

Jaga |