Eesti vajab vasemat valitsust

RAMON LOIK,      02. märts 2005


Kui Eesti tahab olla kaasatud Euroopa Liidu arenguloogikasse, tuleb muuta ühiskondlikku arengumudelit ja senisest palju enam inimkapitali arengusse investeerima hakata. Mitte ainult sõnades, vaid praktilises poliitikas ja majandustegevuses. Lissaboni strateegia edukus eeldab liikmesriikide tahet ennast kooskõlastatud suunas mobiliseerida nii hariduslikus, tööhõivelises kui ka sotsiaalkindlustuslikus mõttes.
Selge on see, et euroliidu seadusandluse mehaaniline mahakirjutamine meie igapäevast eluolu veel euroopalikuks ei muuda. Vaja on sügavamaid mõttemaailma ja väärtushinnangute muutusi, hariduskvaliteedi sisulist hüpet. Ajaliselt sama tööhulga juures suuremat lisandväärtust toota saab ju vaid parema tehnoloogia ja andekamate ajude abil.

"Tiiger" elab hoopis põhjamaades

Täna veel Eestis valitsev, peamiselt odavale allhankele orienteeritud ultraliberaalne mõtteviis, mis ei pööra inimkapitali arengule piisavat ja pidevat tähelepanu, on kaugel euroopalikust ühiskonnamudelist ja tegelikult ei toeta Lissaboni (majandus)strateegia sisulist ellurakendumist.
Nagu kõlas ka Euroopa Parlamendi ees peetud sõnavõttudest: kitsalt turukonkurentsile keskendumine pärsib mitmeti inimeste pühendumist ja motivatsiooni. Jah, Eesti viimaste aastate majanduskasv on euroliidu keskmisega võrreldes muljetavaldav, kuid mille arvelt ja kauaks veel?

Sotsiaalne õiglus ei pidurda majanduskasvu

Eesti reaalne poliitika peab hakkama juhinduma arusaamast, et majanduskasvu ja riigi jätkusuutlikkuse aluseks on sotsiaalne õiglus. Jätkuvalt minimaalriigi mudelit arendades ja ekslikult arvates, et tugev sotsiaalkaitse süsteem pidurdab majanduskasvu, oleme pikemaajalises perspektiivis paraku ummikteel. Maailma kõige eeskujulikuma sotsiaalsüsteemiga riigid, nagu Norra, Soome, Rootsi ja Taani, on ühtlasi ka majandusliku konkurentsivõime pingeridade tipus.
Barroso „üks tee, kaks asja" on mitme eksperdi hinnangul reaalselt saavutatav just põhjamaade praktikat eeskujuks võttes. Ehkki Helsingis, Stockholmis ja Kopenhaagenis ei ole pilvelõhkujaid, elab euroliidu edukas majandustiiger ilmselt just põhjamaades.
Ka Eesti ootab juba ammu uut vasaktsentristlikku valitsust, mis ennetaks targalt võimalikku järgmist katsumusterohket üleminekuperioodi.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)