Ansip: eesmärk oli ja on rajada Sakala kinnistule nüüdisaegne kultuurikeskus

Kn,      17. jaanuar 2007


Peaminister Andrus Ansip meenutas 8. jaanuaril Riigikogus rahvasaadikute küsimustele vastates, millest sai alguse Sakala kultuurikeskuse saaga.

"Eesmärk oli ikkagi anda see hoone kultuuri teenistusse. Hoone praegusel kujul on täiesti ebafunktsionaalne. Kui me ütleme, et see on arhitektuurimälestis, nagu Colosseum näiteks, et seal ei peagi sees midagi toimuma, me lihtsalt käime ja vaatame seda hoonet, siis me peame leppima sellega, et see läheb Eesti rahvale üksjagu maksma. Aga me tahaksime, et ta väljast säiliks sellisena, nagu ta praegu on või enam-vähem sellisena ja et talle tekiks ka funktsionaalsus, et meil oleks võimalik teda kasutada. Paraku praegusel kujul tal funktsionaalsust ei ole. Ta on ehitatud suurte konverentside, omaaegsete poliitkoosolekute pidamiseks, ka mitte konverentside pidamiseks, vaid poliitkoosolekute pidamiseks," seletas Ansip.

Kes koostas ja kinnitas Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursi tingimused?

Tuginedes valitsuskabineti 4. märtsi 2003. aasta nõupidamisel antud seisukohtadele, kinnitas AS-i Sakala Keskus nõukogu (koosseisus Ivi Eenmaa, Peeter Sookruus, Taivo Kendla ja Jaan Laidmets) 19. märtsil 2003. aastal oma otsusega Rävala puiestee 12 kinnistu hoonestusõigusega koormamise konkursi tingimused. Hoonestusõiguse tingimuste ettevalmistamisel osalesid AS-i Sakala Keskus juhatus ja nõukogu ning Kultuuriministeeriumi ametnikud. Juriidiliselt nõustas konkursi läbiviimist ja hoonestusõiguse lepingu ettevalmistamist Maria Mägi Advokaadibüroo.

Kas Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursi tingimustes oli ette nähtud olemasoleva Sakala keskuse säilitamine ja rekonstrueerimine?

Konkursi tingimuste kohaselt pidi hoonestaja välja arendama Rävala puiestee 12 kinnistu vastavalt Tallinna linnavolikogu poolt 5. oktoobril 2000. aastal kehtestatud detailplaneeringule ning tänapäevastele nõuetele. Sealhulgas pidi hoonestaja rekonstrueerima suure saali, kusjuures saal peab olema polüfunktsionaalne (kontserdi, konverentsi, teatrietenduse ja muu sellise korraldamise võimalus) ja mahutama vähemalt 1800 istekohta.

Kas kõik Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursil osalejad lubasid säilitada Sakala keskuse hoone?

Kõik osalejad andsid nõusoleku arhitektuurikonkursi läbiviimiseks, mille tulemusena selguks uue keskuse arhitektuurne lahendus. Olemasoleva hoone säilitamist konkursi tingimused eraldi ette ei näinud.

Mis põhjusel valiti välja hinnalt kõige väiksema pakkumise teinud hoonestusõigusega koormamise konkursil osaleja?

Hoonestusõiguse konkurss ei olnud läbi viidud enampakkumisena kõige kõrgema hoonestusõiguse tasu väljaselgitamiseks. Konkursi tingimuste kohaselt pidi konkursikomisjon hindama pakkumisi ning välja valima parima sobiva pakkumise. Seejuures pidi komisjon pakkumiste hindamisel lähtuma eelkõige pakkujate esitatud kinnistu väljaarendamise kontseptsioonist, ning alles seejärel muudest pakkumises toodud tingimustest.

Mille poolest erinesid teiste Sakala keskuse hoonestusõigusega koormamise konkursil osalenute pakkumised AS-i Uus Sakala pakkumisest?

AS-i Uus Sakala pakkumine osutus konkursikomisjoni hinnangul pakkuja esitatud tingimuste alusel kõige enam sobivaks. See erines teistest peamiselt selle poolest, et pakutud ruumiprogramm sisaldas kõige enam kultuuri ja seda toetavaid funktsioone. Konkursitingimuste kohaselt oli see ka kõige olulisem hindamiskriteerium.

Kas hoonestusõiguse lepingu tingimused nägid ette Sakala keskuse säilitamise ja rekonstrueerimise?

Hoonestusõiguse lepingu tingimused ei käsitlenud Sakala keskuse olemasoleva hoone säilitamist või võimalikku lammutamist. Lepingu tingimused nägid ette, et hoonestaja peab renoveerima olemasoleva hoone ja rekonstrueerima suure saali, kusjuures saal peab olema polüfunktsionaalne, sealhulgas võimaldama kontsertide, konverentside, teatrietenduste ja muu sellise korraldamist, ja mahutama vähemalt 1800 istekohta.

Kas Valitsus või kultuuriminister on kaalunud hoonestusõigusega koormamise lepingu lõpetamist lepingu tingimuste mittetäitmise tõttu?

Siiani ei ole olnud alust väita, et lepingutingimused oleks jäetud täitmata või lepingut oleks muul viisil rikutud. Seetõttu ei olnud kultuuriministril ka alust anda lepingu lõpetamise kaalumiseks suunist äriühingu nõukogule.

Kas riigil (kultuuriministril) oli võimalik keelduda vastavalt hoonestusõigusega koormamise lepingule Sakala keskuse lammutamise loa andmisest?

Riik ei ole Sakala keskuse hoone lammutamise luba andnud ning see ei ole riigi pädevuses. Ehitusloa väljastab kohaliku omavalitsuse organ, praegusel juhul Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Kas kultuuriministril on võimalik täna loobuda hoonestusõigusega koormamise lepingust ja tühistada luba Sakala keskuse lammutamiseks?

Ehitusloa tühistamise alused sätestab ehitusseadus ja tühistamise aluste olemasolu korral saab seda teha kohalik omavalitsus, kes ehitusloa väljastas. Praegu alused ehitusloa tühistamiseks puuduvad. Ehitusloa tühistamist saaks praegu nõuda üksnes hoone omanik AS Uus Sakala. Hoonestusõiguse lepingust loobumist seadus ette ei näe, lepingu saab lõpetada poolte kokkuleppel või juhul, kui üks pool oluliselt lepingut rikub. Selliseid asjaolusid praegu ei esine ja lepingut rikutud ei ole.

Kui suur oleks täna turuhinnale vastav hoonestusõiguse kogutasu Sakala keskuse 55 aastaks hoonestusõigusega koormamise eest, arvestades AS-i Uus Sakala poolt täna kavandatud mahtu ja funktsioone? Kas miljon krooni suure kinnistu eest südalinnas aastas on Teie meelest ligilähedaseltki õiges suurusjärgus summa? Ja kui see summa on üle 200 miljoni krooni, nagu ajakirjanduses väidetud, siis kes vastutab riigile sadades miljonites kroonides tekitatud kahju eest: endine kultuuriminister Margus Allikmaa, endine kultuuriminister Urmas Paet või tänane kultuuriminister Raivo Palmaru?

Nagu ka eelmistes punktides kirjeldatud, ei viidud hoonestusõiguse konkurssi läbi enampakkumisena kõrgeima hoonestusõiguse tasu saamiseks, vaid parima kontseptsiooni leidmiseks kinnistu arendamisel. Eesmärk oli ja on rajada kinnistule tänapäevane kultuurikeskus. Hoonestaja kohustus oli tagada, et vähemalt 50% kogu kinnistule rajatavate hoonete mahust peab olema kasutatav otseselt kultuurifunktsiooni täitmiseks, sealhulgas kino-, teatri- ja kontserdiruumid, konverentsiruumid, kunstigaleriid. Ülejäänud ulatuses peavad hooned olema kasutatavad kultuuri- ning vaba aja ürituste korraldamist toetavate teenuste osutamiseks, näiteks toitlustamine, majutamine, tehniline teenindamine jms, ja olema konverentsi-, koolitus-, kultuuri- või vaba aja valdkonnaga seotud isikute kasutuses.
Tuleb arvestada, et erainvestor paigutab selle projekti kaudu Eesti kultuuri arengusse ligikaudu 800 miljonit Eesti krooni. Samuti on lepingutingimustes ette nähtud, et lepingu tähtaja lõppedes jäävad kinnistule ehitatud hooned kinnistu omanikule ning omanik nende eest hüvitist maksma ei pea. Arusaamatu on küsimus riigile tekitatud kahju kohta. Lepingut täidetakse, AS-i Sakala Keskus aktsiate omanikuna peaks riik ootama kultuurikeskuse valmimist, mille elluviimist praegu takistavad vaid lepingupooltest sõltumatud asjaolud.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)