Meedia tegi Ilvesest presidendi

URMI REINDE,      27. september 2006


Isegi uusaastaöö kell 12 ei mõju sedavõrd ootusärevana, kui 2006. aasta sügise alguspäeva, 23. septembri kell 12, mil Estonias, selle ümber ja ilmsesti kogu ülejäänud Eestis valmistuti poliitiliseks sõnumiks. ?hk väreles ootustest. Seda ka neil, kes ei olnud Estonia kontserdisaalis, kes jälgisid ülekannet TV-st, kuulasid raadiot või edastasid uudiseid n-ö rahvaluule teel.

ETV juhtpositsioon
Valulaps ja peksupoiss avalik-õiguslik ETV hoidis loomulikult juhtohje, edastades presidendivalimisi otsereportaazhina. Ta tegi seda ootuspäraselt. Sest kui saadet juhib Aarne Rannamäe, siis ju teame, mida ta teeb, kuidas ta teeb ja mida peab järeldama see vaataja, kellel endal analüüsivõime just kõige tugevam ei ole. Jumal on andnud Rannamäele otsekohese kehakeele, millest kogenud ja teadlikud vaatajad juba iseenesest kõike välja loevad. Savisaare- ja Reiljani-meestele ehk üle 40 protsendile eesti rahvast sellest midagi head muidugi oodata ei ole.
Samas haarab Rannamäe adrakured pihku eriti tugevalt, kui on oht, et keegi võib "meie omi" ehk ETV lemmikut ohustada. Näiteks siis, kui Tartu ?likooli politoloog Rein Toomla kogemata poetab (vt tagapool), et ta pettus Rüütli ja Ilvese reedeõhtuses debatis, ning just Ilvese kahjuks, siis loomulikult Rannamäe tal pikemalt põhjendada ei lase. Ehkki just seda tahaks kuulda, kas pole? Sest mina küll ei mäleta, et Ilveses oleks julgenud üheksa kuu jooksul kahelda ükski leht, ükski telekanal või raadiojaam. Välja arvatud eesti kapitalil ilmuvad ?petajate Leht, Maaleht, Videvik ja Kesknädal. Aga pole hullu, õnneks saame siitki seltskonnast kokku trükiarvu umbes 60 000 ja paarsada tuhat lugejat, kellest põhjalik ajupesukampaania lahinal mööda jooksis.
Siiski, ka Mart Ummelas riskis laupäevases raadiosaates „Rahva teenrid" küsida väljaannet, saadet või lugu, kus Ilvese kohta oleks ilmunud kas või üks negatiivne materjal. Saatekaaslased Sulev Valner Eesti Raadiost ja Margus Mets Pärnu Postimehest panid talle seda küsimust miskipärast pahaks. Ja vastuseta see kõrbehääleke jäigi...

Igavad saatelõigud
Tagasikerimised 2001. aasta presidendivalimistesse ja eelmise nädala „Foorumisse" olid pikad ja igavad just sellele vaatajaskonnale, kes telekate ette kogunenud. Oleks tahtnud rohkem "otset" – intervjuusid. Ja kui juba kaks politoloogi – lisaks Rein Toomlale ka Vello Pettai – olid otse-eetris, siis kas või nende kommentaare. Küllap neil olnuks, millest ülekandeaeg täis rääkida.
Aga ohutum oli vana linti lasta. Siis ju ei saa keegi öelda, et ka uuel messiasel Ilvesel võiks leiduda mõni inimlik viga. „Valgetel jõududel" vigu pole, nii nagu inglitelgi. Või on keegi kuulnud, et mõni taevane saadik võiks patune olla?

Huvitavad saatelõigud
Tõeliselt otseülekande-väärilised olid intervjuud valijameestega, kui käis juba hääletus ja inimesed olid pääsenud saalist liikuma.
Anne Raiste tõi meie ette ühe valimiskogulase teise järel.
Esimene oli Meelis Mälberg Räpina vallast, kes hindas valimiskampaaniat üle ootuste teravaks ja ägedaks ning märkis, et president on riigile samasugune sümbol nagu lipp. Ta võrdles presidendivalimisi olümpiamängudega, öeldes, et on ju oluline, et just eestlane võidaks, ja siis on see võitjagi riigi sümbol. Mälberg möönis, et Eesti ühiskond on küps valima presidenti otse.
Vahepeal teoretiseerisid Rannamäe, Toomla ja Pettai selle üle, mida tugevdab Ilvese võit. Pettai pakkus, et tugevneb ühtsus. Toomla muretses sotside tervise pärast. Rannamäe tõi teema kahest valijamehest, kes istuvad praegu Riigikohtus, ja et olukord muutub pikantseks, kui üks kandidaat võidab näiteks kahe häälega.
Nii arutles Rannamäe umbes sel ajal, kui hääletamine oli poole peal.
Toomla lohutas: kui nii juhtub, kiristatakse algul hambaid, hiljem kõik aktsepteerivad.
Kes enam mäletab, mitme häälega Bush presidendiks sai – või mis selle teise nimi oligi?

Täppisennustus
Tiit Niilo, Nopri talu peremees Võrumaalt ja Res Publica riigikogulane, oli intervjuud andes elevil ja rõõmus. Ta väitis, et presidendil kui riigiisal peaks olema visioon; et eesti rahvas ootab uut; et kontserdid laadisid rahva üles; et sellist eeltööd ei ole varem tehtud, kus ühiskondlik arvamus jaguneks 70:30.
Niilo kinnitas kaamerasse vaadates: "Ilves võidab 12 häälega."
Nii läkski!Rüütel 162, Ilves 174. Aga sel hetkel jäi tõehetkeni veel rohkem kui tund.

Raevukad kolumnistid
Politoloogid Rannamäe eestvõttel arutasid ajakirjanduse rolli üle. "Oleme hirmsasti peksa saanud," tunnistas Rannamäe. "Kas ajakirjandus on üle keeranud?"
Ta meenutas, et Rüütel on välja öelnud rünnakute vahekorra 7:1. Et seitse rünnakut tema ja üks Ilvese vastu.
Ei tea, kus Rüütel neid Ilvese-vastaseid rünnakuid nägi? Kesknädal pole ometigi tsiteerimist väärt. Rüütli ründamist lõppenud kampaanias aga annab kuude kaupa mõõta.
Polnud aus mäng, sõbrad, ei olnud! Ebaaus võit jätab külge märgi, mida maha ei pese. Kerge on peksta, kui vastasel käed-jalad ja suu seotud.
Seda nüüd politoloogid küll ei öelnud. Kirjutaja läks ise hoogu. Kuid Toomla kinnitusel on eelkõige erakonnad ise üle keeranud, "ja eks ajakirjandus ka".
Tema hinnangul polnud kõige raevukamad mitte toimetused ja ajakirjanikud, vaid kõiksugu kolumnistid, "kes on tugeva erakondliku taustaga".
Pettai tõi näite, et ei ole õigustatud väide "Rüütel valetas", kui ta meenutas oma komsomoliastumist 1946. aastal. „See võis olla vaid inimlik eksitus," leidis politoloog.
Toodi välja, et kummagi kandidaadi puhul ei olnud võimalik leida hinnangut senisele tegevusele. „Istuva" presidendi kohta oleks oodanud tegevuse analüüsi, ja ka Toomas Hendrik Ilvese puhul me ei tea, mida ta üldse on teinud.

Kus on visioon?
Naissoost valijamees Edda Vahtramäe Valgamaalt Tõlliste vallast ütles, et temakandi rahvas on poliitikast tüdinud, arvamusi oli nii ja naa, ning ka kolmandat kandidaati oli soovitud.
"Inimesed tahavad visiooni näha, mida üks või teine kandidaat ette võtaks. Laulva revolutsiooni ajal olid kõik ärevil, nüüd oleme unised," selgitas Vahtramäe rahva meelsust. Presidendi valimise korra muutmise kohta arvas ta, et valimiskogu võikski valida.

Rüütel – Eesti, Ilves – Euroopa
Estonia otsepildi vahele pistis ETV taas "eilseid" kaadreid, kus Arnold Rüütel pidas meie esimeseks hädaks iibe viletsust ja kus Ilvese suurim probleem tundus olevat, et VairaVike-Freibergaga on lätlased Euroopas esindatud, eestlased aga on „pildilt" kadunud.
Ilves selgitas, et Soomes ja Inglismaal elavad inimesed vabamas õhkkonnas kui meil; et Poola ja Ungari on sohu vajunud; et Ida-Euroopa üldse on marginaliseerunud.
Rüütli meelest peab Eesti oma arengu tõsiselt ümber mõtestama; rasked otsused tuleb majanduses vastu võtta seoses tööjõuga ja et tootmises peame orienteeruma kõrgtehnoloogiale. Oli tajutav, et Rüütel tugineb presidendi akadeemilise nõukogu seisukohtadele.
Kuid uus president Ilves lõi lauale oma trumpkaardi – Euroopa! Lahkuva presidendi viimaseks sõnumiks presidendikampaanias jäi – Eesti!

Kaks eetikat
Mart Mäeker Saaremaalt Leisi vallast esindas saarlaste üldist arvamust: ametisolevale presidendile on liiga tehtud. "Vint on üle keeratud, mees on ühekülgselt sopaga üle valatud, ajakirjanduse hoiakud on kallutatud."
See sõnakas Saaremaa mees oma sõnades ei kahelnud. Huvitav, miks Margit Sutrop Tartu ?likooli eetikakeskusest on täpselt vastupidisel arvamusel – et valimiskampaanial polnud häda midagi? (Pühapäeval Vikerraadios Margus Saare jutusaates.)
Hm-hm, kas meil on kaks eetikat? Või peaks eetikat uuesti defineerima?


Toomla: debatis oli Rüütel parem
Rannamäe küsib a la Läänes: kes võitis reedese debati? (Muide, see oli ainus kord, kus avalikkus võis näha kaht kandidaati silm silma vastu debateerimas – viimasel ööl enne valimist. Varem oli olnud üks raadiodebatt ja üks esinemine kohalike omavalitsuste ees. Kõik! Elusat Ilvest TV ekraanil millegipärast rahvale peaaegu ei näidatud. Miks?)
Rein Toomla: "Ilves oli reedel kerge pettumus. Pidasin Ilvest visionääriks. Aga ma ei näinud mingisugust visiooni. Rüütel oli kergelt parem, sest talle ei tulnud probleemiseaded üllatusena, ta on seda kogu aeg rääkinud."
Rannamäe hinnangul oli ehk istuv president debati jaoks küpsenud. Vello Pettai sõnul "Rüütel Ilvest auti ei löönud – tugev "3" mõlemale".
Ilvese visioonist näib olevat saanud võlusõna.

Uus reaalsus
Kaamera suunati virnalaotud sedelihunnikutele. Seda, et Ilvese oma on Rüütli omast kõrgem, pani terane silm kohe tähele. Kuid saalis püsisid näod alles pinges. Isiklik valik oli tehtud, vajati teadmist, kumba valimiskogu eelistas.
174:162 väljus võitjana Ilves. Uus reaalsus on sündinud.
Pärast lahingut rusikatega ei vehita. Rüütellikkust ja väärikust demonstreeris esimesena taas grand old man Arnold Rüütel.
„Hea et ta üldse presidendiks sai," ütles üks vana tark naine pühapäeval. Rüütel saab aupaistega ajalukku minna. Tema presidendiajal hakkas rahvas „shokiteraapiast" välja tulema ja isegi sünnitama. Ta üritas taastada eestlaste usku oma riigisse, vähendades lõhesid ja ajades poliitikat kokkulepete kaudu. Mooramaa mees on oma töö teinud. Ajalugu ei kordunud.

Anu Toots: Ilves ei tunne Eesti olusid
Laupäevaõhtustes ETV venekeelsetes uudistes kommenteeris sündmust politoloog Anu Toots. Ilves oli esimestes intervjuudes jõudnud võrrelda eestivenelasi ameerikamehhiklastega, mis on selge fopaa. Toots järeldas, et Ilves siiski ei tunne Eesti olusid: venelased siin ei ole ju illegaalid!
Kuid eks Bush ole rõõmus, kui omakandimehel 28. novembril kätt surub. Hea, et Arnold Toomas Hendrikule nii nimeka külalise kutsus!
Ida-Euroopa kääbusriigil on shanss jõuda maailmariikide hulka – sinna, kus ta oli aastail 1988–1991. Tõelise laulva revolutsiooni ajal, kui eesti rahvas võitles oma vabaduse, mitte aga amerikaniseerumise eest.




Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (34)