Jurist annab nõu

Aslan Liivak,      23. oktoober 2002


Tere! Elan nelja korteriga puumajas. Selle aasta lõpuks peame otsustama, millist majahaldamise tüüpi soovime. Tuttav, kes töötab haldusfirmas, soovitas valida ühise tegutsemise lepingu. Millega tuleks meil arvestada valitsemiskorralduse valimisel?
Silvi

Kui teil on majas neli korterit ja maja elanikud saavad tõesti üksteisega hästi läbi, soovitaksime ka meie seltsingulepingut ehk siis varasema seadusandluse kohaselt ühise tegutsemise lepingut. Sellele annab õiguse korteriomandi seaduse § 12 lg1, mille kohaselt korteriomanikud võivad korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Toonitaksime siinkohal, et seltsingulepingu puhul peaksid majaelanike suhted olema vähemalt normaalsed.
Üleüldse on teil valida kolme valitsemisvariandi vahel: korteriühistu, korteriühisus ja seltsinguleping. Nendest ainult esimene on nn juriidiline isik, see tähendab, et selle valitsemiskorra puhul tuleks arvestada täiendavaid kulutusi registri toimingutele. Korteriühisuse puhul peab olema valitseja erialase haridusega - haldaja, see tähendab, et peate sõlmima haldusfirmaga lepingu (see maksab eraldi raha). Seltsingulepingu puhul on vaja ainult kokkulepet naabrite vahel.
Seltsingulepingu puhul tuleb arvestada, et teie majas on lepingu kohaselt asju, mida ei saa teha ilma kõigi inimeste nõusolekuta. Ühelt poolt on see hea, kuid teisalt on see takistav, sest erimeelsuste puhul on ühist konsensust väga raske saavutada.
Korteriomanike ühisuse ja ühistute puhul selliseid probleeme ei teki, seal on üks volitatud isik. Samas ei pruugi olulistes küsimustes erimeelsusi kunagi tekkida ja sel puhul on seltsinguleping parim valik. Küsimustes, mis jääb seltsingulepinguga kokku leppimata, saab kas häälteenamusega otsustada või seaduses ettenähtud juhul seltsingulepingu täiendamisega lahendada.
Praktikas oleks seltsinguleping ideaalne valik, kui teil on korter heas korras majas. Siis saaksite soodsa lepingu haldusfirmalt - maksate küll, aga tulemusi on ka rohkem ja mingeid muresid ei oleks. Vahe on selles, et kui korteriühisusel on valitsejaga (ehk siis haldusfirmal) vaja kokkuleppida ainult majanõukoguga (muidugi elanikel tuleb enne kinnitada majanduskava). Teine oluline erinevus on, et Seltsingulepingu puhul tuleb arvestada 100 % elanike nõusolekuga. Korteriühisuse ja Korteriühistute puhul piisab enamushäälte saamisest. Seetõttu tuleks haldurfirmal teha puust ja punasest kõigile (Seltsingulepingu) maja elanikele selgeks, miks ühte või teist teenust (remonti) vaja läheb.

Lõpetuseks tahaksime siiski panna südamele, et oleks arukas põhjalikult läbi mõelda, kas eelistada odavamat varianti või maksta rohkem ja elada stressivabalt. Teinekord võib paarisaja kroonine kokkuhoid väga kalliks maksma minna. Seetõttu võiksite igaks juhuks konsulteerida oma praeguse haldusfirma või siis juristidega.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)