Nädala juubilar JOANNE ROWLING 45

Joanne sündis Peter James Rowlingi ja tema abikaasa Anne`i peres 31. juulil 1965 Yate'i linnakeses Suurbritannias. Kui Joanne oli 4-aastane, kolis Rowlingite perekond Winterbourne'i, ning kooliealiseks saades astus Joanne kohalikku St Michael's põhikooli. Kooli tolleaegset direktorit Alfred Dunni peetakse Harry Potteri raamatusarja ühe peategelase, Albus Dumbledore prototüübiks. Rowlingite peres loeti palju ja peeti raamatutest lugu. Ühes intervjuudest on Joanne oma kirjandusehuvi kohta ütelnud järgmist: „Nii kaua, kui mäletan, olen alati soovinud kirjanikuks saada. Lõpetasin oma esimese jutu, kui olin kuuene. See oli küülikust, kelle nimi oli Küülik. Väga fantaasiarikas! Sellest saati olen kogu aeg kirjutanud."

Hoolimata peadpööritavast eduloost on Rowling ise tunnistanud, et inimeste nõnda suur huvi tema raamatute vastu on tulnud talle täieliku üllatusena. „See periood minu elus oli raske. Olin lahutatud, elatusin abirahadest ning elasin oma väikese tütrega tibatillukeses korteris Edinburgh'is, kirjutades näpatud hetkedel kohvikulaua taga Potteri esimest raamatut," jutustab kirjanik esimese raamatu saamisloost. „Idee kirjutada poisist, kes astub võlukunsti kooli, tuli mulle pähe ühel 1990. aasta rongiretkel Manchesterist Londonisse, kui reis ootamatult neli tundi edasi lükati. Süžee minu mõtetes oli nii köitev, et alustasin kohe loo kirja panemist."

1995. aastaks oli Rowling saanud valmis Potteri saaga esimese raamatu käsikirja „Harry Potter ja Tarkade Kivi". Käsikirja pakuti kaheteistkümnele kirjastusele, kuid kõik keeldusid teost avaldamast, pidades seda liiga kummaliseks. Aasta hiljem leidis Rowling lõpuks heakskiidu väikese Londoni kirjastuse poolt, Barry Cunningham Bloomsbury'st otsustas raamatu avaldada. Ja sedagi tänu Bloomsbury direktori kaheksa-aastasele tütrele Alice Newtonile, kellele anti prooviks raamatu esimene peatükk lugeda ning kes kohe järge nõudis. Raamat ilmus, sai ruttu väga menukaks ning võitis 1997. aastal esimese auhinna. Roheline tee Harry Potteri lugudele oli avatud. Pärast esimest auhinda on järgnenud lausa auhindade sadu.

Kindlasti on paljud inimesed esitanud endale küsimuse, mis teeb Harry Potteri lood lugejate jaoks nii köitvaks. Ühest vastust ei olegi. Kuigi alates esimesest raamatust õhkub sügavat veendumust, et Harry suudab temasse vanemate surmahetkel talletatud armastuse maagia abil võita kõik mustad jõud, tuleb Rowlingi kangelastel enne headuse võitu läbi tule, vee ja vasktorude minna.

J. K. Rowlingi keelekasutus on rikas ja pikitud hea huumoriga: pisut vanaaegsena mõjuvas maailmas elavad müstika, alkeemia, nõiduse ja võlukunsti keskel oma elu kentaurid, nõiad, majahaldjad, libahundid ja värvikas Sigatüüka võlukunsti kool. Ei puudu ka ehe õudus, mida Rowling serveerib kuidagi ehtinglasliku loomulikkusega. Paluks nüüd mitte kiljuda, aga asjad, paraku, juba on kord nii. Rowling on ühes oma intervjuus tunnistanud, et pole kunagi soovinud olla lasteautor, et see tuli täiesti kogemata. „Minu esimesed kaks romaani enne Potterit, mida ma pole üritanudki avaldada, olid mõeldud täiskasvanutele."

Rowlingi väljamõeldud maailm on peen ja mitmetahuline. Kui ilmunud oli alles neli raamatut, ütles autor, et tema peas on üldjoontes olemas ka ülejäänud kolm teost. „Potteriaana" üheks sümpaatseimaks fenomeniks võib lugeda seda, et tihtipeale ei räägita mõnest nähtusest otse, vaid viidatakse siin ja seal detailidele, mis annavad kokku nauditavalt „ähmase" mosaiigi, mille tähelepanelik lugeja ise kokku paneb. Nimelt mõtleb kirjaniku poolt osavalt suunatud lugeja ise välja, mida vaja, ega tee seda sugugi halvasti.

Hoolimata pealtnäha kergest žanrist on Rowling kirjutades ülimalt põhjalik. Ta on öelnud, et heal raamatul peab olema raudne süžee ja huvitavad tegelaskujud huvitavate nimedega.

„Mõned Harry raamatute tegelaste nimed olen ma ise välja mõelnud, kuid sobivalt veidraid nimesid nende jaoks olen laenanud ka keskaegsetelt pühakutelt, maakaartidelt, sõnaraamatutest, taimenimetustest, sõjamemoriaalidelt ja... inimestelt, kellega kohtun!"

Harry Potteri lood kütkestavad tõepoolest, neid loetakse palju ja loevad nii noored kui vanad.

Hoolimata rahvusest või nahavärvist on kõigis inimestes siiski midagi tabamatult sarnast. Võib-olla on see võlujanu, võib-olla midagi muud. Ega muidu oleks Rowlingi raamatud üle maailma nii populaarsed.

Praeguseks on raamatuseeriast valminud kuus filmi. Potteri lugusid on tõlgitud ligi 50 keelde, üle maailma on müüdud miljoneid raamatuid ja väidetavalt on see ainus teos, mis on müügiedu poolest raamatumüügi ajaloos ületanud piibli.

31. juulil saab J. K. Rowling 45-aastaseks. Palju õnne ka eesti fännidelt!

Alice Lessa

Jaga |