Laste ristikäik

Lastesõime noorema rühma kasvandikud olid just jõudnud oma kohad potil sisse võtta, kui uksest tormas sisse Tallinna reformistide liider. Rinnale õmmeldud ristiga Gucci firmapluusis oli ta imekaunis! Tema nägu säras kindlast usust omaenda patupuhtusesse, vasak käsi hoidis põlevat küünalt.

„Kuniks!...“ karjus Remo Holsmer, pöörates silmad taeva poole. Kaks põngerjat puuksatasid ehmunult. Roosal potil istuv tüdrukutirts hakkas vaikselt tihkuma.

„Tõde kuulutan ma teile: noorte meeste pisarad peavad argpüksid ja uskmatud tõeteele juhatama ja tõsiusklikele hingejõudu andma! Kuna ei ole teist Jumalat peale Jumala ja Ansip on tema prohvet!“

Neid sõnu lausudes torkas Holsmer sõrmega seinal rippuvat plakatit, millel Tallinna linnavalitsus teavitab sellest, kui palju raha parlament ja valitsus lasteasutustelt ära on võtnud ja mil moel linnavalitsus kavatseb välja tulla olukorrast, millesse ta on nüüd pandud.

„Läbi selle jälgi paberi tuli Saatana valeõpetus meie maailma Jumalale meelepärast tegevust mustama. Las igaüks teab: valitsuse tegevus, iga tema samm, on jumaliku valgusega üle külvatud! Roosilisi imesid loob ta, süüvides suurte eesmärkide teenimisse. Ja kui...“ Pisar jooksis mööda Holsmeri põske. „...kui peale pikki paaste ja palvetunde, relvastades end püha ristiga, meie väärilised valitsejad lasteaedadelt raha ära võtsid, oli selle taga Jumala tahe!“

Väikemees, kes oli kakamise juba lõpetanud, paterdas, allalastud siputuspükstesse takerdudes, prohveti juurde. Ta sirutas Holsmeri poole rohelise pissipoti, mida ta käes hoidis. Pisipõnn, kel imelikust karjuvast onust tõeliselt kahju oli, tahtis teda lohutada sellegagi, mis tal käepärast oli. Tallinna Reformi-juht langetas pilgu: „Mis sinuga juhtus, mu poeg, ja kuidas sa siia sattusid? Sellesse urkasse, kus Antikristuse õpetus võidutseb jumalasõna üle?“

Põngerjas pillas poti maha ja koperdas vaikides (ta lihtsalt ei osanud veel rääkida) mängutuppa. Selle peale hüüdis talle Holsmer:

„Deemonid paisatakse igavesse puhastustulle! Koos nendega need, kes neid kummardavad! Riiklik hegemoon, kelle nimi on Edgar, suur inimhingede võrgutaja, arvab, et saab sind ära meelitada tõeliste jumalate juurest, kelleks on Ansip, Pentus ja Reformipartei. Nende vapper teenistus toob meile kõigile kannatusi, mis karastavad meie vankumatut usku ja meie kangust! Taevaisa saatis kord tirtsuparved oma orjade põldusid rüüstama, tahtes nende usku kontrollida. Samal põhjusel andis ta meile oma pühitsuse Ansipi ja Reformierakonna kaudu. Ta oleks võinud saata meie peale kõiksugu õnnetusi – tirtsuparved, koolera, mõistusekaotuse –, kuid miks nii palju probleeme, kui kõik need õnnetused saab patuse maa peale tuua vaid valitsusega?“

Põngerjad, kelle roosadel pepudel ilutsesid pottidest jäänud punased ringid, jalutasid jutlustajast rivis mööda.

„Kelle usk on tugev, seda armastab Jumal!“ karjus Holsmer neile järele. „Vaid see on vääriline, kes armastab oma vaenlast! Valitsus kommuniseeris, Jumala tahtel, teie raha, kuid patune on see, kes Teda avalikult kritiseerib, kuna öeldud on: ole oma usus kaljukindel!... Toida püha röövlit, kui tolle peal on Jumala õnnistus!... Korja kokku kõik juured ja rohud, mida sul, tänu oma vaesusele, leida õnnestub, ja, läites küünla, anna oma maisele juhile viimne, mis sul on, kui seda nõuab Tema isu!...“

Kasvatajad, kes lapsukesi riidesse panid, rääkisid vaikselt omavahel.

„Äkki peaks kiirabi kutsuma?“ sosistas  üks Holsmeri poole kiigates. „Mehest on kahju, ta on kohe päris halvas seisus.“

„Nad ei tule!“ vastas teine täie kindlusega. „Kas sa näed tema märki? Kuldset oravat! Olen kuulnud, et „oravaga“ enam ei hospitaliseerita – raha ei jätku.“

Lapsukesed paterdasid õue ja jutlustaja suhtus sellesse entusiasmiga.

„Õigel teel olete, mu vennad ja õed Issandas! Läheme kõik välja ja liigume pühas ristikäigus kurjuse kantsi – Tallinna linnavalitsuse – peale! Meiega on Ansip! Kes on meie vastu???“

Nende sõnadega jooksis ta välja, mänguväljakule. Päike paistis, kevadiselt siutsusid linnud, vaikse sahinaga sulas lumi. Tugevnes vaid nõtrus: 2009. aasta kevadkuudel loetakse demokraatlikus Eestis kodanike teavitamist parlamendi otsustest valitsusevastaseks tegevuseks.

MIHHAIL STALNUHHIN, Narva linnavolikogu esimees

Jaga |