Balti eurosaadikud 1940. aasta juuli kohta

20. juuli 2005


Balti riikide Europarlamendi 19 saadikut saatsid 14. juulil USA esindajate kojale, senatile ja välisministeeriumile ühispöördumise, meenutamaks 65 aasta möödumist USA mittetunnustamispoliitika kehtestamisest Balti riikide vägivaldse anastamise suhtes.
Balti rahvaste püüdlustele oli märkimisväärseks toeks USA valitsuse selge ja põhimõtteline seisukoht, mis avaldati vahetult pärast Punaarmee sissetungi Balti riikidesse ning seaduslike valitsuste vägivaldset kukutamist.
1940. aasta 23. juulil reageeris USA Nõukogude Liidu okupatsioonile riigisekretäri kohusetäitja Sumner Wellesi avaldusega. Selles nenditi, et kolme väikese Balti riigi, Eesti, Läti ja Leedu poliitilise sõltumatuse ja territoriaalse puutumatuse hävitas ettekavatsetult üks nende võimsaim naaber.
Welles lisas, et USA rahvas seisab vastu mis tahes röövellikule tegevusele, sõltumata sellest, kas see viiakse läbi jõu või jõu kasutamisega ähvardamise teel.
Eurosaadikute hinnangul seisnes Wellesi avalduse sisu Nõukogude Liidu lülitamises samasse kategooriasse, kuhu USA valitsus oli arvanud Hitleri Saksamaa, Mussolini Itaalia ning Jaapani, kelle võõraste territooriumide vallutamist Ameerika Ühendriigid põhimõtteliselt ei tunnustanud.
Selle avaldusega käivitatud USA mittetunnustuspoliitika tulemusena keeldus Ameerika Ühendriikide valitsus Moskvale üle andmast Balti riikide kulda, varasid ja kaubalaevu ning jätkas Eesti, Läti ja Leedu diplomaatide tunnustamist viis aastakümmet kestnud Nõukogude okupatsiooni vältel.
Tunne Kelami hinnangul pole Wellesi väljakuulutatud põhimõtted kaotanud tänapäevalgi oma väärtust: „Arvestades tõsiasja, et Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa väidab endiselt, nagu olnuks Balti riikide jõhker okupeerimine ja vägivaldne annektsioon 1940. aastal nende rahvaste vaba tahte avaldus, on demokraatlike riikide ühine hoiak – mitte mingil juhul, ka mitte ajategurit arvesse võttes, tunnustada võõraste territooriumide jõuga hõivamist – parim tagatis, et üheltki väikeriigilt ei võetaks ka tulevikus tema suveräänsust."
Pöördumisele kirjutasid alla kõik kuus Eesti esindajat: Tunne Kelam, Toomas Hendrik Ilves, Marianne Mikko, Siiri Oviir, Toomas Savi ja Andres Tarand.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)