Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Urbo Vaarmann: maainimesed ootavad poliitikutelt tegusid

KESKNÄDAL,      19. märts 2014

Riigikogu liige Urbo Vaarmann (KE) on parlamendis tegelnud regionaal- ja hariduspoliitikaga. Keskkonnakomisjoni liikmena rõhutab ta intervjuus Kesknädalale, et maapiirkondade areng tammub paigal ning aastasest vahevalitsusest pole siin erilist abi loota.
 


Urbo Vaarmann, eelmisel nädalal esitasid kirjaliku küsimuse sotsiaalministrile eriarstiabi kadumise kohta Mustvee linnast. Millised on arengud, kas oled juba vastuse saanud?

Teatavasti näeb Riigikogu kodukord ette, et minister vastab kirjalikule küsimusele kümne tööpäeva jooksul, mistõttu pole veel vastus minuni jõudnud. Küll aga kohtusin 14. märtsil Mustvee ja Kallaste linnapeaga ning Kallaste volikogu esimehega. Olen arutelusid pidanud ka Peipsiääre valla vanema ja volikogu esimehega. Eks kõige vastuolulisem kogu asja juures on ju see, et Mustvee ja Kallaste on haldusreformi-plaanis tõmbekeskused, kuid nüüd on nad tõmbekeskuse funktsiooni kaotamas.


Ühe teenuse kaotamine avab paratamatult tee järgmistele samasugustele otsustele. Ega Peipsiääre inimesed ilmaasjata üle tuhande allkirja kogunud - neil on tõsine mure, et riik kolib nende juurest veelgi kaugemale, näiteks Jõgevale ja Tartusse. Hoian asjade käigul silma peal, ning loodetavasti on võimalik veel leida kompromiss kohalike elanike kasuks.


Oled Tartumaa olukorraga hästi kursis. Milline on hetkel sellekandi inimeste arvamus poliitikast ja ennekõike riigi juhtimisest?

Eks päevapoliitilised pöördelised sündmused ning valitsusevahetus on teatavat elevust tekitanud, kuid üldiselt ollakse pigem pettunud, et maaelule sedavõrd vähe tähelepanu pööratakse. Tartumaa väikesed vallad, mis jäävad Tartust kaugemale, maadlevad tüüpiliste probleemidega: noored lähevad Tartusse, pealinna või välismaale, sest tasuvat tööd on kodukandis pea võimatu leida. Ka hariduses toimuv on läbimõtlematu - minister pakub ju koolide kinnipanemise eest rahalist boonust. Ja vaesus - maal on rohkem vaesust kui paljud oskavad ettegi kujutada. Samas need inimesed ei virise, vaid püüavad ikka kuidagi hakkama saada. Kuigi see ei peaks ju nii olema, riik peaks juba appi tulema.


Millest siis kõige enam puudust tuntakse?

Esmatähtsad on muidugi tasuvad töökohad. Minu hinnangul pole valitsus suutnud ära kasutada maapiirkondade potentsiaali eeskätt turismi valdkonnas. Mõelge, kui kaunid on Peipsi järve ja Emajõe äärsed alad! Kui ilusad on Jõgevamaa metsad! Ja nüüd mõelge, kui vähe jõuab sinna turiste välismaalt. Iga euro, mis tuleb meie majandusele lisaks, on tähtis. Suheldes Peipsi-äärsete omavalitsustegelaste ja ettevõtjatega kõlab vaid üks - nad on kaotamas lootust valitsuse toele.


Teise küsimusena toon välja maksupoliitika. Pean silmas regionaalseid maksusoodustusi, mille abil ergutada maaettevõtjaid. Kui me ei too lauale lahendusi, mis aitaksid maapiirkondi võimekuselt pealinnale lähemale, siis pole mõtet ka imestada, et inimesed maalt ära lähevad. Sellega on väga lähedalt seotud seesama riigi kohalolu - kooli, postkontori, bussiühenduse ja arstiabi olemasolu on paratamatult need asjad, mida inimesed elukohta valides oluliseks peavad.


Kolmandaks märgin ära regionaalpoliitika laiemalt. Pooldan väga Edgar Savisaare poolt välja käidud ideed, et ühistransport peaks olema tasuta kogu Eestis. Just liikumisvabadus ja -võimalus on need, tänu millele jäävad inimesed maale elama. Tasuta ühistransport avaks uusi võimalusi ja jätaks inimestele reaalselt rohkem raha kätte. See pole mitte ainult majanduslik, vaid ka sotsiaalpoliitiline meede elu edendamiseks maal. Me ei tohi unustada, et riik doteerib juba praegu bussiliiklust märkimisväärsete summadega.


Kuidas hindad peagi ametisse asuva uue valitsuse võimekust tegelda maaelu-probleemidega?

Eks kõigepealt tuleb ära oodata koalitsioonileping ja valitsuse koosseis, kuid midagi erilist loota pole mõtet. Tegemist on ju ikkagi valitsusega, mis saab olla võimul vähem kui aasta, ning pidevas valimiste-eelses seisundis kardetakse teha pöördelisi otsuseid. Ma ei näe, et maksu- ja regionaalpoliitikas kuidagi muutuda võiks. Sotsidel pole piisavalt kogemust, et Reformierakonna senist kurssi muuta.

 

Ja lõpetuseks - Tartumaal otsustasid äsja Keskerakonnaga liituda kaks omavalitsusjuhti: Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokov ja Piirissaare vallavanem Jelena Umbleja. Kas Keskerakonna positsioon on Tartumaal tugevnemas?

Loomulikult on mul Tartumaa edusammude üle hea meel! Tunnen nii Peipsiääre kui ka Piirissaare vallavanemat isiklikult - tegemist on teotahteliste inimestega. Olen täiesti kindel, et Keskerakond muutub üha tugevamaks mitte ainult Tartumaal, vaid kogu Eestis. Meie poliitika on mõistlik ja sotsiaalselt tasakaalus, ning järjest rohkem inimesi mõistab seda.

 

KESKNÄDAL



[fototekst]    MURETSEB TARTUMAA PÄRAST: Urbo Vaarmann tahab, et Tartumaal areneks ettevõtlus ning inimesed saaksid tööd ja leiba.

 



Viimati muudetud: 19.03.2014
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail