Miks mõnitada persooni ja mitte lõpetada probleemi?

Jaak Vihmand,,      28. veebruar 2007


Soovin kirjutada mõne tuttava inimese saatusest.

40 aastat tagasi
hakkasid noorte spetsialistidena ühes ettevõttes tööle Mati, Ülo, Jaak, Urve, Rein ja Maie.
Kolme aasta pärast elas Mati naise ja kahe lapsega 2-toalises kooperatiiv-korteris Mustamäel, see läks Matil maksma umbes 100 kuupalka.
Samal ajal anti Ülole naise ja kahe lapsega üürile natsionaliseeritud eramajas pööningutuba, kus Ülo oma raha eest ehitas teisel korrusel välja kahetoalise korteri.
Jaak ootas naise ja lapsega 10 aastat, kuni sai mõni kuu enne teise lapse sündi linnalt 3-toalise korteri Õismäe paneelmajas. Urve pidi veel paar aastat ootama, kui sai oma kolmeliikmelise perega kööktoast Kalamajas kolida linna 2‑toalisse korterisse Lasnamäe paneelmajas.
Rein elab siiamaani vanaema majas Rahumäel, nüüd küll juba omanikuna, sest vanaema on surnud.
Meie kõigi südames oli rahu, meil kõigil oli kindel kodu kuni omandireformini.

Eesti moodi erastamine tõi ebaõigluse

Mida andis meile erastamine Eesti moodi? Kas ja kuidas see oli õiglane meist igaühe jaoks?
Saksamaal teatavasti need, kes said tagasi oma elamud, vabastasid oma sotsialismi ajal saadud korterid. Meil aga tagastatud majadel lasunud võlad hoopis kustutati, st. võlg kingiti endistele formaalsetele omanikele ja lisaks kingiti juurde veel kõik 50 aasta jooksul tehtud parendused ja juurdeehitused.
Mati ei saanud EVP-de eest midagi, aga kodu jäi alles, sest temal oli juba oma kooperatiivkorter.
Ülolt võeti ära kodu ja oma säästude arvel välja ehitatud maja teine korrus – endisele omanikule anti lihtsalt ühekordse maja asemel tagasi kahekordne.
Jaak erastas 17100 krooni eest 3-toalise Õismäel, milletaoliste kohta loeme nüüd "Postimehe" kinnisvaralisast: "Müüa 3-toaline korter Õismäel, hind 1 400 000kr, Müüa 3-toaline korter Mustamäel, hind 1 600 000kr jne".
Urvel on sama lugu, lisaks rõõm, et sai endise omaniku majast uude kodusse õigel ajal.
Reinu omandireform eriti ei puudutanud.
Maie jäi oma perega aga reformi rataste vahele – ahjuküttega 33 ruutmeetrile Kalamaja vanas tagastatud puitmajas.

Erastajad omasid muud vara ja omavad õigust müüa

Jaagu majas on 20 korterit, mille kõik üürnikud kasutasid õigust erastada oma kodu, neist kolmel oli eramu Tallinnas ja kolmel talu Tallinnast mitte väga kaugel.
20 erastatud korterist on tänaseks müüdud neli ja kaks on välja üüritud. Müüdud korterid on müüdud erastamishinnast kuni 100 korda kallimalt.
Keegi ei küsi: kas see on õige, kas nii võib, kas selles on süüdi Keskerakond või Elmar Sepp?
Miks meedias kõlab, et alles nüüd oma korteri erastada saanud inimestel seda õigust ei olegi? Mis on võrdse kohtlemise põhimõte?
Miks meedia mõnitab neid, kes alles nüüd on saanud oma eluasememurele mingi lahenduse? Ma mõtlen Maiet, kes sai oma 33 lagunenud tagastatud ruutmeetri asemele ainult 16, sest midagi muud ei olnud valida. Ta on sellega rahul, sest ta ei tahtnud oma kodust Kalamajas kaugele kolida. Ta on rahul ka sellega, et lahkus sotsiaaldemokraatide erakonnast ja liitus keskerakonnaga, kus leidis mõttekaaslased, kes suhtuvad hoolivusega kodusse ja inimväärikusse.

Sotsiaaldemokraadid mõnitavad õnnetuid inimesi

On häbiväärne ja kohatu partei hülgamise eest endisele liikmele organiseerida avalik mõnitamine sotsiaaldemokraatliku partei kõrge funktsionääri poolt.
Ma räägin Jaak Juskest, kes on avalikustanud kõik temale teada olevad Maie aadressid ja telefoninumbrid, saatnud teda pinnima meedia oma ühekülgsete selekteeritud küsimustega.

Ajakirjanikud ei süvene probleemisse

Head ajakirjanikud! Miks te ei süvene probleemi, millel on tõepoolest kümme tahku ja millel enam ei olegi häid lahendusi? Miks te ei räägi probleemist, vaid persoonist? Persooni kadumisega ei kao ju probleem.
Arvan ka, et Elmar Sepa tegevuses on puudusi. Saan aru ka kellegi soovist Elmar Sepale või Keskerakonnale kärna keerata, aga selle nimel mõnitada otse või kaudselt paljusid omandireformi osalisi ja ilkuda omandireformiga seotud probleemide kallal on liig mis liig. Sellega on vint kõvasti üle keeratud.
Lõpetuseks soovin hoolivust ja loogilist mõtlemist kõigile arvamuskujundajatele.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)