Voonakese missioon

REIN RUUTSOO,      24. aprill 2002




Toimetuselt: Järelkajad intervjuule Aare Raidiga 10. aprilli Kesknädalas näitavad, kui hell ja samas oluline on pidevalt endiste KGB-kaastöötajate teema Eesti ühiskonnas. Tartu Ülikooli politoloogia õppejõu Rein Ruutsoo meelest tuleks Raidi-suguseid avalikkuses käsitleda ebasoovitavate isikutena.

"Tallinnas lüüakse kandu kokku hüüdega "Sieg heil", Üle Saksamaa lennates sosistatakse "Hitler kaputt" ja Brüsselisse jõudes ollakse Lääne demokraatia veendunud kaitsja". Nii resümeeris Aare Raid 1998. aastal Eesti poliitika olemust.
Reageerisin selle omapoolselt ("Kes teeb Eesti nimekaarte?", Sõnumileht 11. mai 1998). Euroopa Liiduga kõneluste lävepakul oli sellise sõnumi mõte selge. Eesti poliitikaga oli sel eemaletõukaval pildil vähe pistmist. Küll oli see kõnekas autori suhtes, kinnitades minu ammust veendumust tema ülesandest ja missioonist.
Raidist juba teada oleva taustal on üsna raske kujutada midagi küünilisemat kui KGB eruohvitseri laiutamist (vt Kesknädal, 10. aprill 2002). Eriti pärast seda kui Reformierakond on mehe enda ridadest välja visanud. Muidugi, see on partei asi, kuid samal ajal kindlasti poliitiline ja moraalne hinnang Raidile. Minu arvates jättis Kesknädal kasutamata mitmed võimalused, mida Raidi vastused sisuka vestluse arendamiseks jätsid.
Alustagem kas või demagoogilisest viitest Henry Kissingerile, kelle väite kohaselt "kõik korralikud inimesed on alustanud luurest". Kissinger kaitses sellega LKVst, mille patukoorem pole ka just väike. Aga kohe kindlasti ei pidanud juudi päritoluga Kissinger "luure" all silmas ei antisemiitlikke Gestapot ega NKVD/KGB-d (Sudoplatov kirjutab sellest).
Inimvihkajalikud süsteemid, mille pärijad irvitavad õigusriikluse üle ja panid hullumajja tuhandeid inimõiguste eest võitlejaid, "profülakteerisid" igal aastal kümneid tuhandeid kodanikke, ei saanud kuidagi kasvatada "korralikke" inimesi. Niisugused süsteemid aretavad inimesi, kes on minetanud igasuguse südametunnistuse. Mõnega õnnestub see eriti hästi. Seda kinnitab ka Raidi intervjuu.

KGB - korralike inimeste kool

Kuivõrd "korralikud" inimesed KGBst võrsusid, võib otsustada "luuraja" Raidi tollase kõrgeima ülemuse, KGB 1. osakonna kauaaegse peamehe Krutchkovi põhjal. 1991 augustimässu eestvedaja oleks taaskehtestanud stalinliku rezhiimi. 300 000 arreteerimiskäsu blanketti oli trükitud ja 250 000 paari käeraudu Pihkvas ootamas. Ainuüksi Moskvas oleks kohe arreteeritud 6000 demokraati, kelle nimekirjad on täna teada.
6 kuud eriolukorda Baltikumis, kus seadused ei kehti, oleks tähendanud tohutuid ohvreid. KGB on sõjaväeline organisatsioon, seal eriolukorra kehtestamisel ei vaielda. Eesti KGBl polnud muud võimalust kui võtta käsud täitmisele ja "luurereserv" oleks samuti mobiliseeritud. Ajalugu säästis neid. Mõnes mõttes on kahju, et Krutchkovi seltskond üks nõks kauem vastu ei pidanud, oleks vähem vaidlemist.

Voonakese vaikimine

Teisele Raidi väitele - kui "julged teha, siis ka räägi", peaks nagu järgnema jutt. Midagi erilist ei saa oodata, Raid on seotud vandega, mis kindlustab talle 5000 EEKi Venemaa ohvitseripensioni kuus. Aga iseenesest juba "möllimine" EV KAPOs olnuks väike algus. Raid seda ei teinud. Valides mittemineku ja vaikimise, demonstreerib Raid ebalojaalsust riigi vastu, kus nüüd elab.
Eesti riigi huvides on teada, kes riigi tekkimise vastu kogu elu võitlesid. Ja need, kes käisid valesid radu, võiksid nende kodanike, keda KGB terroriseeris, hirme vähendada. Et Raid on esimene eestlane, kes satub äratrükituna ebalojaalsete nimekirja, on väga kõnekas! Venelased ja Raid ei tunnista Eesti riiki.
Venelastest saab veel kuidagi aru, nemad on teise riigi kodanikud, ei tunnusta Eestit ja kõik. Eestlased, kes "möllisid", lõpetasid nii oma minevikuga vähemalt soliidselt ja lojaalselt. Kuid Raid peab oma "erasõda" Eesti riigiga edasi .

Parteiriigi luure pale

Mitte mingit uut teavet Raidi intervjuust ju ei tule. Ta üksnes manipuleerib osavalt toimetajaga. Mida ta konkreetselt tegi, võib ainult oletada. Uhkust pole aga pankrotti läinud terrorisüsteemi pensionäril küll millegi üle tunda. NSV Liidu välisluure, mis õhutas kodusõdu kolmandas maailmas, läks maksma kümnete miljonite elud, lõppakord oli Afganistan! Vene diplomaadid kirjeldavad shokki, mille tekitas KGB tegutsemise brutaalsus. Nende silme all mõrvas KGB eriüksus (selle koopia, mis lasi verd Vilniuses) pärast ebaõnnestunud mürgitamiskatset tilguti all toibuva riigipea Amini - koos alaealiste lastega!
Know-how luure osutus lõpuks sulipoiste kambaks, kes varastas "tehnoloogiat" juba kommunistliku nomenklatuuri heaks. Poliitiline luure manipuleeris demokraatlikku süsteemi, püüdes näiteks teha Karjalainenist Soome presidenti v?i sokutas Olaf Palmele ette "kõnesid". Samas otsiti sobivaid värbamiskandidaate kõige räpasemate vahenditega - KGB litsidega.
Mõjuagentide ja "aktiivste operatsioonide" osakond võltsis kirju, dokumente, püüdes Lääne avaliku elu tegelasi tülli ajada. KBG küünilistest provokatsioonidest võib igaüks lugeda Kalugini, Gordijevski Mitrohhini ja veel kümnete süsteemiga lõpparve teinud KGB ohvitseride raamatuist. Aare Raid aga tunneb luuraja uhkust!
Milline vaim "luurajate" seas valitses, selle üle võib otsustada Krutchkovi, Shironini ja kelle veel mälestuste põhjal. Piiritu vene shovinism, alatus, jõhkrus ja "madalalaubalisus" valitses selles süsteemis. Baltikumi ei suuda nad siiani ilma "mitmekordseteta" meenutada.
Raidi leivaisa Krutchkov juhtis 1980. aastail võitlust Baltikumi iseseisvuse vastu. KGB juht, kelle kätel on Vilniuses ja Riias 1991. aastal voolanud veri, leiab aga sõnu vaid õigustamiseks - eriväed olevat vaid aidanud "vältida" (!) ohvreid, mille põhjuseks natsionalistidest ekstremistide poolt NSV Liidu seaduslike õiguste Baltikumis eiramine!
KGB ohvitser erus Aare Raid võtku vastu Venemaalt makstavat head pensioni - seda riiki ta teenis. Kuid mulle on mõistetamatu, et kangelastena kujutatakse neid, kes pole osutanud pisematki kahjatsust, vaid pigem jultumust. Tema "poliitanalüüsides" pole ei annet, ei uut teadmist. Pigem on need parastamised ja osatamised, kui veel mitte midagi enamat. Naabri "luurel" oli aktiivsete meetmete haru, mis tagas Venemaa huvide kaitsmise ohvri oma vahenditega. Miks peab Eesti seda laadi tegelaste autoriteeti omalt poolt toetama!
Kas tõesti ei suuda me enam teha vahet hea ega kurja vahel? KGB mehi nende mineviku pärast ei jälitata, kuid jätku meid ometi nüüd, kui oleme vabad, rahule. Niikaua, kui nad ei räägi, vaid valetavad, peaks Eestis avalikkus Raidi-suguseid käsitlema persona non grata'na.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)