(De)stabiilsest (olu)korrast Eestimaal

Aleksander Reben,      14. mai 2003


Räägitakse stabiilse korra loomise vajadusest Eestis. Tegelikult on elu juba 10 aastat väga stabiilne, seda eriti sotsiaalalal. Vaatamata majanduse stabiilsele kasvule on teise Eesti eakate inimeste pension asendatud sanditoetusega. Esimese Eesti juhid ei häbene 1998.aastast nigelat riigitoetust pensioniks nimetada, mida pidevalt kas külmutatakse või vähendatakse indekseerimise-minimeerimise metoodika abil. Ka leiutatakse "auke", milliseid lapitakse pensionifondi arvelt (2.pensionisammas, ametnike palgad, posti- ja muud kulutused).
Pasundatakse eakate inimeste elutaseme tõstmisest, kuid nigelast elatusrahast kaugemale ei jõuta, rääkimata rublaajal määratud pensioni tegeliku väärtuse taastamisest. Üle 12-ne aasta (s.o. väga stabiilselt) ignoreerivad võimukoalitsioonid Euroopa Nõukogu 1990.a. sotsiaalkindlustuskoodeksit. Stabiilselt ja edukalt tegutsevad pankrotimeistrid ja muud sulid. Pidevalt on stressis kuni 87% elanikkonnast. Vaatamata miljonäride ridade tormilisele kasvule väheneb laste sündivus ja kasvab suletud koolide arv. See paradoks on omane ka Euroopa Liidule, kuhu võimuladvik jõuliselt trügib.
Püsib kindel muinasjutuline disproportsioon esimese ja teise Eesti eakatele inimestele makstavate riiklike hüvitiste vahel. Uus valitsuskoalitsioon (noortest korraarmastajatest ja superliberaalidest koosnev allianss) kavatseb vist käsile võtta mõningaid uuendusi, nagu näiteks destabiliseerida vana kord ja vähendada tulumakse. Uuendus peaks tagasihoidlikud välisinvesteeringud lausa interventsiooniks muutma ja kapitali teenimise võimalusi suurendama.
Vana korra muutmine ei võimalda pensionifondi eurotasemeni suurendada (10%-12% SKP-st), vaid raskendab ratifitseerida sotsiaalharta parandusi ja täiendusi, samuti aktsepteerida 1990.a. sotsiaalkindlustuskoodeksit. See kindlustab teise Eesti eakate puuduliku sotsiaalkaitse stabiilsust ehk korda. Mõistlik oleks täiendada olemasolev kord eurokorraga sotsiaalalal - kõigepealt europension, alles pärast euroliit eurohindadega ja eurokulutustega Eesti riigikassast!
"Säästev Eesti 21" (kavandatav strateegia) tutvustab, et liitudes järgmisel aastal EL-ga satub Eesti elutaseme ja elukvaliteedi poolest paratamatult viimaste hulka. Mina arvan, et ilma eurokorrata jäävad teise Eesti eakad viimaste hulka. Esimese Eesti võimueliidi stabiilse sotsiaal-poliitilise kretinismi tõbi on sama ohtlik nagu SARS.
Meil on ametlikult kaks keskmist töötasu (KT). Statistikaameti poolt arvutatud KT on riigikogulaste palga aluseks ja sotsiaalkindlustusameti poolt arvutatud KT põhjal hinnatakse teise Eesti eakate inimeste "pensioni" väärtust. Kahe KT vahe on umbes 1000 krooni.
Uue kolmikliidu valitsusprogrammis (peatükk toimetulekupoliitika, p.6.1) ei ole märgitud koodeksi daatumit. Kas on häbi tunnistada, et programmi on võetud vana, 1964.a. koodeks? Kelle huvides püütakse jätkata 1990.a. koodeksi stabiilset infoblokaadi? Ja miks püütakse Euroopa Nõukogu EL-ga segamini ajada? Kas valitsuskoalitsiooni juhid on väheharitud inimesed? Või soovitakse lollitada eakaid inimesi? Või ei saa rahvas aru uuest korrast?
Üks eksametnik on öelnud, et kui jumal annab ameti, annab ka aru. Kas ikka igaühele ja piisavalt head? Paistab, et ka jumala arsenalis on kvaliteetse aru defitsiit stabiilne.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)