Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kunstigümnaasium taastab integratsiooni mainet

MÄRT SULTS,      17. veebruar 2010

Tallinna Kunstigümnaasium (Kopli 102A) hakkab pakkuma eelkoolitust vene peredest pärit lastele, et nad eestikeelses koolis esimesest klassist alates normaalse ja aktsepteeritava hariduse saaksid. Kuna senine integratsioon on otsast otsani vale, püüab ta päästa mis veel annab.
 

Kahe aasta pärast vene koole praegusel kujul enam pole ja venelastel pole siin võimalik omas keeles keskharidust omandada. Riik sellele "pisiprobleemile" tähelepanu ei pööra.

Samas hakkavad eestikeelsetes koolides õppivad muukeelsed (venekeelsed) õpilased praeguse õppekava järgi vene keelt õppima, tähestikust alates, alles kuuendas klassis - teise võõrkeelena. Nad küll oskavad vene keeles rääkida, ent mitte kirjutada - kui  koolijuntsul ei ole vanemaid, kes jaksaks koduõpetajaid palgata või ise olla õpetamisvõimelised.

Selline olukord on ohtlik. Vene õpilane ei saa eesti keeles õppides paljudest aineterminitest aru, kuid ka tema vene keele oskus on peaaegu olematu. Tagajärjeks on rahvas, kel puuduvad identiteet ja rahvuslikud juured, kes ei sobi kuskile ega tea, kes ta on. Selliste inimestega pole võimalik edukat, tarka ja rikast ühiskonda ehitada. Algavad arusaamatused. Või äkki seda tahetaksegi?!

 

Eesti keelt vene lastele - ja vastupidi

Järgmisest õppeaastast, s.o 1. septembrist avab Kunstigümnaasium Koplis eelkooliklassid venekeelsetele tulevastele 1. klassi õppuritele - ettevalmistusklassid vene ja segaperekondadest lastele, kes peaksid järgmisel aastal esimesse klassi minema. Eelkoolis õpivad lapsed eesti keelt, valmistuvad eesti keeles  õppima, kuid samas on neil ka üks tund vene keelt, vastavalt õpilase tasemele.

Minu koolis olevast eelkoolist saab venekeelne õpilane rahulikult minna edasi õppima venekeelse õppekeelega kooli. Õpilase tase vastab sellele.

Kuid mul on teinegi eesmärk. Vene keele tund on ka eestikeelsetel lastel, kuigi lihtsamas vormis - pärast peavad ju eelkooli-klassikaaslased üheskoos õppimist jätkama samas keelekeskkonnas: õppetöö toimub eesti keeles ja eesti koolidele kehtestatud  õppekavade järgi.

Kunstigümnaasiumis tahame laste keeletaju arendada mängu, muusika ja käelise tegevuse kaudu, alateadvust mõjutades.

Soovin, et venekeelsetel õpilastel tekiks iga asja puhul automaatne, assotsiatiivne seos: kuidas see on eesti ja kuidas vene keeles.

Põhikeeleks klassis ja koolis on eesti keel, kui ei ole just vene keele tund. Samas anname ka ühe tunni vene kirja- ja kõnekeelt - see on vajalik, et siin elav venelane ei kaotaks oma juuri, vaid aktsepteeriks selle riigi korda ja siinset kultuuri. 

Kogu selle protsessi edukas toimimine oleneb õpetajate kaadrist, mis meie koolis on olemas.

 

Esimesed 14-liikmelised ettevalmistusrühmad alustavad tööd 6. märtsil kell 13. Õppetöö toimub 26. maini, igal laupäeval neli tundi. Valiku saavad teha nii lapsed kui ka nende vanemad.

 

Kunstigümnaasiumi ettevalmistuskursuse edukalt läbinul on koht Kunstigümnaasiumi esimeses klassis tagatud. Kuid hinnatakse ka koolivalmidust ehk kooliküpsust. Uuest õppeaastast on kool valmis vastu võtma kasvõi neli klassitäit vene lapsi.

Pärast eelkooli lõpetamist on kunstihuvilistele koht meie koolis garanteeritud - needsamad õpetajad, kes lapsi ette valmistavad, viivad nad ka esimesse klassi. Kuid eelkooli läbinud võivad vabalt minna ükskõik millise teise kooli esimesse klassi - nad on ette valmistatud õppima eesti õppekeelega koolides. Kuid miks mitte valida ka vene kool, kui lapsevanematele tundub see variant õigem? Peaasi, et nii lapsed kui ka nende vanemad on valiku tegemiseks valmis.

Tulevikus ootame  n-ö laupäevakooli lapsi juba kaks aastat enne esimest klassi ja seda programmi loodame jätkata 15 aastat. Siis saab üks ring täis ja võib teha järeldusi ja tagasivaateid - eelkoolist alustanud on juba lõpetanud eesti kooli 12. klassi.

Tean, et sõna integratsioon on kõiki ära tüüdanud, sest seda on serveeritud igasugustes jaburates vormides. See, mida mina pakun, ei ole mahakäinud integratsioon, vaid Eesti riigile niisuguste kodanike kasvatamine, kes oskavad riigikeelt ja valdavad hästi naabermaa keelt.

Tallinna Kunstigümnaasiumis hakkavad ka eesti lapsed vene keelt õppima alates esimesest klassist,  mitte kuuendast, nagu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus praegu ette näeb.

Pole parata - meil on venelastega ühine minevik, olevik ja ka tulevik. Peame õppima üksteist austama, õppima koos elama ja edukad olema.

 

Õpilasi saab registreerida märtsikuus alustavatesse  eelkoolirühmadesse telefonil 6616891 või e-mailidel www.kopli@koplikool.ee; mart.sults@gmail.com
Esimene grupp on juba täis.

 

 MÄRT SULTS, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor

 

[esiletõste] MÄRT SULTS:  „See, mida mina pakun, ei ole mahakäinud integratsioon, vaid Eesti riigile niisuguste kodanike kasvatamine, kes oskavad riigikeelt ja valdavad hästi naabermaa keelt."



Viimati muudetud: 17.02.2010
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail