Vargamäe Andres seda ei kannataks!

Karl Siimon,      11. august 2004


Pole vist küll ühtki tõsimeelset eestlast, kes ei teaks Andrese ja Pearu ärplemistest, kraavide kaevamisest ja vee allalaskmisest. Ja ennäe, mida ei suutnud talumees, seda tegi nõukogude võim – täpselt 40 aastat tagasi alustati Jägala (Vargamäe) jõe süvendamist. Kuigi jah – vajadus oli hoopis salajasem, tuli rajada luhale hiidheinamaa Tapa sõjaväelinna hobuste söötmiseks! Siis tulid aga Kuuba kriis ja ümberrelvastumine. Mootorveokid asendasid kaeramootoreid ja hobused kadusid ajalukku. Jõgi aga lasti ikkagi alla ning sinna rajati ka mõnisada hektarit "loodheinamaad", nagu tavatses rääkida Vargamäe peremees. Enamikul luhal aga kasvab ilus noor mets. Andrese unistused täitusid!
Kogu Maarjamaal olid need aastad vaat et maaparandajate tipptegude ajaks. Lähtuti põhimõttest: taguda seda vene raha maa sisse võimalikult rohkem, sest dreenitud põld või kuivendatud metsamaa on ju varandus, mida ei saa ära viia ega maha põletada, mis ei mädane ega roosteta. Kui seda jada jätkata, siis üks vaenlane – ja eriti ohtlik – on eelvoolukraavidele ning drenaazhkuivendusele küll: lohakus ning süsteemide hooldamatus. Kraavid lastakse võsa täis kasvada, drenaazh ummistub. Olen mitmes maakonnas ringi sõites näinud mahajäetud põlde, kus kuivendus veel selgelt märgatav, kuid appikarjuv! Sellest kirjutamine või rääkimine aga on tabu. Las varandus hukkub. Tundub, et ka mitme erakonna põllumajandusministrid on sellest teemast järjepanu hoidunud võimalikult kaugele …
Tänavune aasta on üle hulga aja jälle vihmane. Kui kraavid olnuksid korras, siis poleks Ida-Virumaal olnud ka uputusi. Ja et kartulivagude vahel läigib vesi või kaerapõllul ujuvad kajakad – see on küll iseenda lohakus. Andres oleks kohe andnud sulastele käsu – labidas pihku ja kraave puhastama. Või on riigiisadel eurorahadest lihtsam ujutusi kinni maksta kui kraavimeestele puhastamiseks raha eraldada?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)