Ansipi valitsuse salamisi antud miljonilubadused

Rahandusminister Jürgen Ligi on asunud seisukohale, et parlamentaarses riigis pole parlamendi asi Eesti riigile võetavaid kohustusi täiskogu istungitel arutada. Nimelt ruttas minister nõustuma Hispaania pankadele antavate garantiidega. Selleks, et 9. juulil kokku lepitud dokumenti ka parlamentaarse tava kohaselt avalikult tutvustada, oli aega kaks töönädalat. Kuna aga valitsusliit ei suutnud selle aja jooksul kokku saada 51 häält Riigikogu koosseisu enamuse saavutamiseks, siis valiti mugavam tee Riigikogu Euroopa asjade komisjoni näol. Selles komisjonis oli võimalik ilma avaliku aruteluta vaid kümne toetushäälega anda ministrile voli Eesti nimel garanteerida kuni 280 miljoni eurost laenu, mis on Eesti osa 100 miljardi eurosest abipaketist.

Minister kinnitas, et riskid on hajutatud pikkadeks aastateks ja kõik riskid ei realiseeru korraga. Kuid riskide mõju üle Eestile avalikult arutleda ta ei soovi. Suletud uste taga ei avaldata ka pädevaid riskianalüüse. Selle asemel halvustatakse parlamendi debatti ja nimetatakse ebameeldivate küsimuste esitamist edevuseks. Eesti on parlamentaarne riik ja debatt peab olema nähtav. Suletud komisjon seda aga pole.

Euro võlakriis on väga mitmetahuline probleemide sasipundar, kus iga abi vajav riik erineb oma probleemidelt teisest. Sarnasus meie jaoks seisneb aga selles, et kui Eestis jutlustatakse laenude kahjulikkusest ning välistatakse täielikult laen selleks, et rasketel aegadel toetada Eesti majandust ja parandada tööturu võimalusi, siis teiste riikide heaks ollakse valmis kohe laenama. Nimelt peab iga laenu garanteerides olema valmis olukorraks, et ühel päeval pole laenaja võimeline oma kohustusi täitma ja see kohustus langeb meile kui käendajatele. Ega siis meie riigil muud üle jää kui laenata. Riigikohus manitses, et Riigikogu peab laenumehhanismi liitumist ratifitseerides ette nägema, kust tuleb raha selliste kohustuste täitmiseks. Seni on kõlanudki vastuseks, et selliseks puhuks on meie riigil olemas laenuvõime.

Keskerakond on olnud sellistel tingimustel EFSFis ja Kreeka abipaketis osalemise vastu, sest võlakäendus võõrsil tähendab jätkuvaid kärpeid meie enda inimeste ja majanduse arvel.

Kui sel suvel arutas Riigikohus põhjalikult Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) põhiseaduspärasuse üle, kostis palju etteheiteid, et sellised arutelud oleksid pidanud aset leidma hoopis parlamendis. Keskerakond on püüdnud neid arutelusid suurde saali tuua. Eelmisel aastal õnnestus meie eestvedamisel saavutada otsus, et iga uue laenukliendi ehk uue hädaabi vajava riigi liitumise tingimused peab heaks kiitma Riigikogu täiskogu. Ilma selleta poleks selle aasta veebruaris toimunud arutelusid Kreeka paketi üle. Nüüd küll teame, et kõik laenajapoolsed kohustused, mida veebruaris lubati täita, pole mitte täitunud.

Veel enne Kreekale garantii andmist tõi keskfraktsioon Riigikogu saali esimese Euroopa võlakriisi teemalise riiklikult tähtsa arutelu, kus esinesid majandusprofessor Urmas Varblane ja Indrek Neivelt. Pärast seda pöördusime Riigikogu rahanduskomisjoni poole, et edasised kuulamised toimuksid nende egiidi all. See ettepanek on jäänud nüüd kaheksaks kuuks sahtlisse.

Üha uued laenupaketid on suvel kokku toonud Saksa parlamendi. Kogunemas on ka meie põhjanaabrid Soome parlamendis. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustab Riigikogu riigile varaliste kohustuste võtmise. Seda saab teha ka ülisuures mahus, piirates nii järgmiste parlamendikoosseisude võimalusi alternatiivseteks valikuteks. Aga selliste suuremahuliste kohustuste võtmine eeldab kindlasti avalikku ja ausat selgitustööd. Praegu hiilivad otsustajad sellest järjekindlalt kõrvale. Kõrvalehoidmine on aga poliitilise vastutuse võtmise korral üks vastutustundetu käitumisviis.

Keskmõte: Keskerakond on olnud sellistel tingimustel EFSFis ja Kreeka abipaketis osalemise vastu, sest võlakäendus võõrsil tähendab jätkuvaid kärpeid meie enda inimeste ja majanduse arvel.

Kadri Simson, Riigikogu keskfraktsiooni esimees

Jaga |