Valitsus tolereerib joomarlust

Seadus toimib

Juba on uue korrakaitseseaduse vilju märgata ka linnaruumis. Varem polnud just igapäevane näha südapäeval Tammsaare pargis pudelist viina kulistavat seltskonda. Praegu pole see enam mingi haruldus. Teadlikum osa ühiskonnast on muutunud reaalsuse kiirelt omaks võtnud ja kasutab oma õigusi täiel rinnal. Ebademokraatlikel karsklastel, kellele avalik viinaviskamine ei meeldi, on targem purjutajatest eemale hoida ning pilk  kõrvale keerata. Lapsed ja noorukid saavad aga praktilise õppetunni alkohoolsete jookide pruukimise erinevatest aspektidest.

Enam pole tarvis ka politseil iga väljakutse peale joomaseltskondi kimbutama sõita. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder on meedias kinnitanud, et politsei hinnangul pole uus seadus rohkem joodikuid tänavale toonud. Kuidas võikski politseinik kibedate koondamiste ajal teisiti arvata? Ei tahaks ju valitsuse tegevuse kritiseerimise pärast tänavale lennata. Ausa ametnikuna lisab Põder siiski, et uue seaduse tegelikud tulemused selguvad alles mõne aja möödudes.

Uus korrakaitseseadus sätestab muu hulgas, et kärakat ei tohi pruukida lasteasutuste lähedal ja et sellega ei tohi kaineid kodanikke häirida, ent tegelikkuses ei takista selletaoline umbmäärane määratlus kedagi. Ei öelda, kui kaugel täpselt peab lasteaiast asuma, et tohiks pudelil punni maha lüüa. Kas siis, kui lõbusad onud-tädid õllekasti teisele poole tänavat hiivavad, on nad koolimajast parajas kauguses? Ja too häirimise jutt on ju puhas udu. Kas see, kui joodik pudelikaelast viina joob, on piisavalt häiriv, või saab joobnu käitumise üle kurta alles siis, kui ta valjult laulu jorutab, põõsasse urineerib või möödakäijaid füüsiliselt ründab? Aga keda see huvitab! Meil on nüüd täielik vabadus, ja selleni jõudmiseks kulus uuel valitsusel vaid sada päeva.

Kas järgmisena legaliseerib valitsus kerged narkootikumid?

Uue korrakaitseseaduse tulised pooldajad tõid ühe põhjusena, miks avalik joomine tuleb seadustada, välja tõsiasja, et tänavail ja parkides trimbatakse nagunii ja et politsei ei jõua kõiki patustajaid korrale kutsuda. Sellele loogikale toetudes küsiksin: kas järgmisena on Rõivase kabinetil plaanis legaliseerida kerged narkootikumid?

Põhjust selleks on enam kui küll. Esiteks, üha väikesearvulisem politsei nagunii ei suuda narkotarbimist ohjeldada ja kergete narkootikumide legaliseerimine vabastaks korrakaitsjad tüütust ülesandest põrandaalust turgu lammutada. Teiseks, kergete narkootiliste ainete legaliseerimine võimaldaks selle äri ametlikult maksustada ning lisaks alkoholiaktsiisile aitaksid valitsuskoalitsiooni populistlikke plaane rahastada ka narkoärist laekuvad mainimisväärsed summad. Kergete narkootikumide seadustamine muudaks oluliselt ka kriminogeenset olukorda. Kui seni kogunevad diilerid ja tarbijad varjulistes paikades, muutes need tavainimesele ohtlikuks, siis pärast narkootikumide seadustamist valguks meelemürke tarbiv seltskond kõikjale laiali ja meie tänavad muutuksid ühtlaselt ohtlikuks.

Kindlasti on narkootikumide legaliseerimiseks veelgi tobedamaid põhjendusi, ja ei maksa arvata nagu need „ei töötaks“. Avalikus ruumis alkoholitarbimise lubamisel sama rumalad väited ju täitsid oma eesmärgi.

Ühiskonna jätkusuutlikkuse määravad hoiakud, mida lastele maast-madalast sisendatakse. Alates 1. juulist saavad meie lapsed ja noorukid selge signaali, et Eestis tolereeritakse joomarlust valitsuse tasemel. Polegi tähtis, kas tänavail trimpav seltskond kohe ja drastiliselt kasvab – oluline on, et me seda normaalseks peame. 

On tervitatav diskuteerida isikuvabaduste üle, ent millegipärast jäi debatt uue korrakaitseseaduse kehtestamise eel pidamata. Kui pereväärtusi hindavad ja terve ühiskonna eest seisvad ringkonnad seaduse vastu häält tõstsid, vastati neile, et on juba hilja midagi muuta. Avaliku alkoholitarbimise vastu on sõna võtnud koolidirektorid, terviseedendajad, opositsioonipoliitikud, Lastekaitse Liit jt. Ent seekord tuli enamusel alluda vähemuse diktaadile, ja valitsuskoalitsiooni rahastavad viinaärimehed said oma tahtmise – 1. juulist purjutatakse kõikjal.

MAREK JÜRGENSON, Tallinna Haabersti linnaosa vanem

Jaga |