Kuressaare sundüürnikud küsivad linnalt 3,5 miljonit krooni

TUULI PUPART,      15. mai 2002


1. mai miitingul Kuressaares vastuvõetud pöördumises nõuavad sealsed sundüürnikud linnalt korteriprobleemil lahendamiseks 3,5 miljonit ning mõistavad hukka riigi ja linnavalitsuse ükskõikse suhtumise tagastatud majade elanike eluasememuresse.

Kuressaare kuurhoones koos ametiühingu liikmetega solidaarsuspüha tähistanud sundüürnikud võtsid vastu linnavolikogule suunatud pöördumise, milles nõutakse käesoleva aasta linnaeelarvet ületava 3 600 000 krooni eraldamise uute eluruumide hankimiseks tagastatud majade elanikele.

Sundüürnikud nõuavad järjekindlalt oma

Kuressaare linnavolikogu liikme Avo Sooniku sõnul peaks pöördumine olema aluseks linnavalitsuse ja -volikogu edasisele töösuunale. "See näitab, et sundüürnikud ei jäta enne, kui nende eluasemeprobleem lahenduse leiab," ütles Soonik. Ta lisas, et leibkonna kohta 15 000 krooni kolimistoetuse eraldamine, mida Kuressaare linnavolikogu viimasel istungil arutas, ei ole selle küsimuse lahendus.
Tagastatud eluruumide üürnikud leiavad, et korteriprobleemide käsitlemisel on rikutud mitut kehtivat õigusakti, sh Eesti Vabariigi põhiseadust, ning tagastatud majade elanikud on neile korterite ostmiseks ettenähtud rahast ilma jäetud.
"Me ei nõua kusagilt ega kelleltki summade äravõtmist, vaid meile seadusega ettenähtud raha kättesaamist. Sellest ei taha aga Kuressaare linnavalitsus ega -volikogu kuidagi aru saada, soovitades meil endil uued elukohad otsida," seisab pöördumises.

Linnavalitsus rikub seadust

Lisaks märgivad tagastatud majade elanikud, et Kuressaare reformimeelne linnavalitsus ei ole viimase paari aasta jooksul sundüürnikele sentigi eraldanud, veeretades vastutuse vabariigi valitsuse kaela. Kuressaare linnavalitsuse juristi Ülo Voltri selgituste kohaselt ei olegi kohalikel omavalitustel seaduslikku kohustust sundüürnikele teisi eluruume osta ega ehitada. Aastatel 2000 ja 2001 ei ole Kuressaare linnavalitsus riigilt isegi taotlenud vahendite eraldamist sundüürnike korteriprobleemi lahendamiseks. Tänavu taotlus siiski esitati, kuid peaaegu kuu aega pärast selleks määratud tähtaega.
Samuti mõistavad sundüürnikud oma pöördumises hukka Eesti Vabariigi valitsuse ja Kuressaare linnavalitsuse suhtumise korteriprobleemi lahendamisse.
"Hea meelega tahaksid nad meist lahti saada," iseloomustas Kuressaare linnaametnike suhtumist tagastatud majade elanikesse sundüürnik Leili Sondberg, lisades, et sundüürnikega ei arvestata ja neid nagu ei olekski olemas. "Riik on meid sellisesse olukorda pannud," nentis Sondberg. Kuressaare linnaametnikelt on ta seni kuulnud oma murele vaid üht ja sama vastust - me hakkame teile uut elamispinda otsima alles siis, kui teid on kohtuotsusega välja tõstetud.

Demokraatiata vabariik

Tagastatud majas elav Martin väljapõhi on arvamusel, et riik oleks pidanud hakkama tagastatavate elamute üürnike probleemi lahendama juba samal päeval, kui omandireformiseadus vastu võeti. Praeguse olukorra lahendaks tema sõnul see, kui linn ehitaks sundüürnikele uued elamispinnad, mida oleks võimalik EVP-de eest erastada. "Kuressaare linnapea Jaanus Tamkivi ütles mulle, et iga võimuvahetusega jääb keegi kannatajaks," rääkis Väljapõhi. "Kuidas me saame sel juhul Eestit demokraatlikuks riigiks nimetada?" tahtis ta teada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)