Veebiruumi puhtusest

Netikommentaar oleks laiemas mõttes ju rahva hääl, vähemalt peaks olema. Kui ta aga on nimeta ja näota, sageli lausa ropendus, on ta küll kaugel rahva arvamusest, kuigi igas suunas ilkujad arvavad just teisiti, vähemalt omast tarkusest. Pole neil tähtis, kelle või mille poolt või vastu suud pruugitakse - peaasi et saaks suu puhtaks, kui ülemus on ära pahandanud, kaasa koduselt pudrunuia pruukinud või on vaja pohmakat välja elada. Siis on muidugi kogu maailm katki, tee püsti, käru kummuli - armas neti, avita, et saaks auru välja lasta... Kuhu ja kelle suunas, see on juba pisiasi.

Kõige inetum ja halvem on variant, kui seesamune ilatseb seljatagant oma leivaisa või tööandjat, näo ees aga lipitseb kuni käpulikäimiseni. Ise arvates tõsimeeli, et on maailmaparandaja, asjade paigast nihutaja või koguni üliütleja, kes puhtast altruismist või isetusest ennast näole ei anna, sest tagasihoidlikkus kaunistavat inimest.

Tegelikult oleks tore, kui sellised igavesed ämbrisseastujad ja padupohmakas olijad, kel kogu ilm alati puseriti paistab olevat, tõesti netiruumi reostama ei pääse. Jääbki rohkem puhast pinda asisemate arvamuste kirjutajatele ning pärast kommentaaride lugemist ei pea minema silmi pesema!

VÄINO UBINA, Tallinn

Jaga |