Keskerakonna lipp võiks lehvida kõikide pensionäride pea kohal

JAANUS KÕRV,      04. mai 2005


Intervjuu Eesti Pensionäride Erakonna esimehe Jaan Kundlaga

Eestis on nii Eesti Pensionäride Ühendus, Eesti Pensionäride Liit kui Eesti Pensionäride Erakond, esimestes kummaski umbes 10 000 ja viimases 1300 liiget. Miks pensionärid pole siiani oma ridu n-ö koondanud, mis annaks 20 000-lise ühtse ja võimsa jõu (erakonna)? Kas see pole kunagi kõne alla tulnud? Võib sellest teha järelduse, et ka pensionärid pole oma tahtmistes ühtsed ja valitseb killustatus?
Küsimus on õigustatud. Kui asusin Eesti Pensionäride Erakonna etteotsa, kummitasid esitatud küsimused minugi peas. Vaikimisi lootsin tihedale koostööle eelnimetud organisatsioonidega, et mitte öelda koondumisele. Viivitamata pöördusin nende juhtide poole ühe pensionäride elu parandamist taotleva ühisavalduse suhtes, kuid vastuse sain hoopis kolmandalt asjasse pühendatud isikult: pensionäride ühisavaldus on erakonnaväline ning sellisena mõjukamgi.
Selgituseks tuleb öelda, et pensionäride ühendused, liidud, klubid, seltsid jne on mittepoliitilised mittetulundusühingud, kuid erakond on poliitiline. Erakonnad ei tohi vastavalt seadusele vastu võtta raha (annetusi) juriidilistelt isikutelt ja parlamendivälistele erakondadele ei eralda raha ka riik. Kuid millegipärast eraldatakse osa kõikidele pensionäridele ette nähtud rahast vaid mõnedele pensionäride organisatsioonidele, võimaldades neil pidada palgalist personali, teha kulutusi ruumidele, üritustele jms. Nähtavasti ongi see riigi poliitika, et pensionäride jõud oleksid killustunud.

Millal tekkis mõte otsida ühinemist teiste (Rahvaliit, SDE) erakondadega või tuli algatus mujalt?
Selline mõte on erakonnas olnud päevakorral juba kaks aastat, kuid tegudeni pole jõutud. Küsimust on arutatud erakonna kongressidel ja korduvalt keskjuhatuses. Alati on jõutud seisukohale, et kui ühineda, siis Keskerakonnaga. Keskerakond on olnud ikka näoga lihtrahva poole, seisnud pensionäride ja teiste puudust kannatavate inimeste elujärje parandamise eest.

Mis kallutas lõplikult ühinemisotsuse tegemise Keskerakonna kasuks?
Tõsisem pööre läbirääkimiste käigus toimus pärast seda, kui meile saabus Edgar Savisaare allkirjaga Keskerakonna juhatuse ühinemisettepanek koos lubadusega ka edaspidi seista pensionäride huvide eest.
Arutasime põhjalikult võimalikke arenguid Eesti poliitikamaastikul. Ka seda, et uuringukeskuse Faktum viimati korraldatud küsitluse kohaselt toetas märtsi teisel poolel Pensionäride Erakonda neli protsenti küsitletuist, jõudes samale tasemele Res Publica ja Rahvaliiduga.
Edasi arenedes oleme võimelised pakkuma konkurentsi mitmele teisele erakonnale nii kohalikel kui Riigikogu valimistel. Järgmistel Riigikogu valimistel saame reaalselt 20 kuni 25 tuhat häält, mis kahjuks ei taga kindlat pääsu Riigikogusse. Kuna meie erakondade valijaskond oluliselt kattub, siis sellisel juhul kaotab Keskerakond Riigikogus mitu kohta ja pensionäride huvide kaitse kokkuvõttes nõrgeneb.

Ühinemisel Keskerakonnaga on EPE praegusetele liikmetele antud võimalus kirjutada individuaalne avaldus Keskerakonda astumiseks. Kuuldavasti pole aga suur osa EPE liikmeist sellest huvitatud ja Keskerakonda astujate arvuks pakutakse välja umbes 500 inimest. Kas see vastab tõele?
Võimalus kirjutada avaldus Keskerakonda astumiseks on igal vähemalt 18-aastaseks saanud Eesti kodanikul vastavalt seadustele, sõltumata EPE ühinemisest Keskerakonnaga.
Kui ühes organisatsioonis on üle kolme inimese, siis võib arvamusi olla juba rohkem kui üks. Meid on aga üle 1300, mis tähendab, et arvamusi on kindlasti üle ühe. Eesti Pensionäride Erakond jääb püsima, kuni mõlema ühineva erakonna kongressid pole ühinemislepingut kinnitanud ja EPE praegune juhatus peab oma liikmetega tööd jätkama.

Mis saab ühinemisel neist EPE liikmeist, kes Keskerakonda ei astu? Kaob ju EPE kui erakond ära?
Erakonda kuulumine või mittekuulumine on iga inimese vaba valik vabal maal.

Ühinemiskokkuleppe kohaselt saab EPE praegune esimees hea võimaluse saada valituks Riigikokku, seda muidugi juhul, kui Keskerakonnal hästi läheb. Mis oled seadnud oma esimesteks ülesanneteks, millele lahendust nõudma asud?
Keskerakonnal läheb kindlasti hästi, selles ei ole kahtlustki. Ja siis läheb hästi ka 390 tuhandel mitmesugust pensioni saaval inimesel. Minu esmane soov ja ka ülesanne on ühinemislepingus kirja pandud järgmiselt: pärast ühinemislepingu jõustumist kohustub Eesti Keskerakond jätkuvalt seisma pensionäride huvide eest ning võitlema sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemise vastu.

Mille alusel tuleks pensione arvestada, et eakas inimene saaks normaalselt ära elada ja ei peaks kogu aeg n-ö barrikaadidel olema? Kui suur peaks olema keskmine pension?
Praeguses olukorras, kus sotsiaalmaks on Euroopa Liidu keskmisel tasemel, peaksid ka pensionid olema keskmise palga suhtes samal tasemel.

Kas on liiga sinisilmne loota, et kunagi koondatakse kõik Eestimaa pensionäride ühendused-liidud Keskerakonna lipu alla?
See sõltub Keskerakonna juhatusest ja riigi poliitikast laiemas plaanis. Kui kõik pensionärid ükskord aru saaksid, et ainult Keskerakond on laiade rahvahulkade huvide eest seisja ja rahvas ei laseks end mõjutada mõne teise erakonna või organisatsiooni populistlikust käitumisest, siis võiks küll Keskerakonna lipp lehvida kõikide pensionäride pea kohal.

Kindlasti on Su töökoormus suur. Kuidas tervis vastu peab ja kuidas end vormis hoiad?
Töökoormus on praegu tõesti suur, 15 tundi ööpäevas ei ole haruldane. Tervis on hästi vastu pidanud, mille peale peaks kolm korda üle vasaku õla sülitama. Kindlasti üle vasaku, sest paremal õlal pidavat rahva jutu järgi istuma kaitseingel.
Võimalust mööda olen saanud suusatada ja joosta, heast seltskonnast ei ütle ära, muidu on mu eluviis ontlik. Veel on väga tähtis hea abikaasa ja korras kodune elu.

Edu ja jõudu asjaajamistel!
Suurim tänu heade soovide eest, soovin Sullegi sama!

Küsis

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)