Iraak kohalkäinud VIP-i pilgu läbi

TOIVO TOOTSEN,      20. detsember 2006


Algus üle-eelmises lehes


Usun, et laias laastus võib minna nii, nagu Maliki soovis: üsna kiiresti antakse julgeoleku tagamise juhtimine üle Iraagile, aga rahvusvahelised väed jäävad teda toetama.
Usutavasti utsitatakse Iraagi valitsust tagant , et ta esitaks plaani, kuidas ületada erinevate ühiskonnagruppide vahelised vastuolud. Nende vähendamiseks tuleks ilmselt vastu võtta seadus, mis reguleeriks riiklike varade, sealhulgas naftatulude kasutamist. Kuni neis asjus pole selgust, on omavahelised konfliktid ja võimuvõitlus vältimatud, ning mingisugusegi stabiilsuse säilitamiseks ja kodusõja vältimiseks tuleb koalitsioonivägedel kohal olla üsnagi suures mahus.

Kas meie ESTPLA selles edasi osaleb, see oleneb ÜRO Julgeolekunõukogu mandaadist. Nii Eesti kui ka mitmed teised koalitsioonis osalejad on seadnud tingimuseks ÜRO mandaadi olemasolu. Nüüd on see mandaat kuni 2007. aasta lõpuni olemas. Resolutsioonis toonitatakse, et ÜRO mandaat tugineb Iraagi peaministri palvel säilitada rahvusvaheliste jõudude kohalolek Iraagis ja tema kinnitusele: Iraak võtab enda peale Iraagi julgeolekujõudude värbamise, väljaõpetamise ja relvastamise, relvajõudude juhtimise ja kontrollimise, s.t vastutus julgeoleku eest läheb üle Iraagile.

Tuginedes sellele, et Iraagi valitsus on täis tahet ise hakata korraldama oma maa ja rahva julgeolekut ning selle eest vastutama, tegi Riigikogu Keskfraktsioon otsuse: meie poisid tuleb tuua võidupäevaks koju ning uut kontingenti tuleva aasta teiseks pooleks Iraaki enam mitte saata. Nagu kirjutas meie fraktsiooni esimees Ain Seppik: lõpetame sõja võidupüha paraadil!

Seppik kirjutas ka, et Eesti sõttaastumise juures aktiivselt tegutsenud toonane välisminister Kristiina Ojuland (Reformierakond) ja kaitseminister Sven Mikser (SDE) esindavad praegu positsiooni, et USA kutsel sõdima läinud Eesti peaks Iraaki jääma seni, kuni USA-l seda vaja on. Kuna aga nii Pentagon kui ka Valge Maja ise juba palavikuliselt otsivad kriisile poliitilist lahendust, on meilgi viimane aeg selgelt välja öelda, millal on esimene võimalus meie poisid Iraagist ära tuua. Just nii, nagu oleme lubanud Keskerakonna ja Rahvaliidu koostööleppes.

„Meie sõjaline roll Iraagi tandril ilma ei muuda, kuid me pole seal enam osa lahendusest, vaid oleme oma kohalolekuga saanud osaks probleemist. Anname sellega eelkõige ameeriklastele lisasignaali, et ka meie ei kavatse jääda Iraaki ilmasambaks. Meie ei tule aga ära ülepeakaela, nagu mitmed riigid seda sisepoliitilistel kaalutlustel on teinud. Meie lahkume nüüd selleks, et kaasa aidata oma suurima liitlase, USA vägede Iraagist lahkumise otsuse tegemisele. Meie lahkume soliidselt – pool aastat ette teatades. Arvan, et pärast jõule välja lendav uus Eesti jalaväerühm tuleb koju tuua 2007. aasta võidupühaparaadiks, ning sellega peaks see sõda meie sõduritele lõppema," kirjutas Keskfraktsiooni esimees.

Meie delegatsiooni Iraagist ärasõidu iseloomustamiseks sobib üsna hästi ütlus „Kerge oli sisse minna, raske on välja tulla". Äikeseilm (ja võimalik, et ka hommikul ühe kopteri allatulistamine) ei võimaldanud meil tolle päeva õhtul rahvusvahelisest tsoonist lennata lennuväljale. Ööbisime konteinerelamutes. Järgmisel päeval siiski asi laabus, ja olime Kuveidis tagasi planeeritust täpselt ööpäev hiljem.

Lõpp
Fotod:
SOE KOHT: Eesti välisminister Urmas Paet naudib Iraagi endiselt diktaatorilt päritud mugavusi.
TURVALISUSE GARANT: Selles sõidukis võib ka Iraagis ellu jääda. Aga ei pruugi…
RAJATUD SADDAMI AJAL: Koalitsioonidemokraatia ajal pole Iraagis midagi püsivat veel ehitatud.
LIVE FROM BAGDAD: Marko Mihkelson kiidab "Aktuaalsele kaamerale" Iraagi sõda.





Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)