13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Riigieelarvest, emotsioonidegaLAURI LAASI, 23. november 2011Novembri saabudes sai Riigikogu tõsiseks kohustuseks arutleda selle üle, milline peaks järgmisel aastal välja nägema riigi rahakott - kuidas saada tulusid ning mismoodi kogutut ümber jagada? Viimaste aastate taustal on aga Riigikogu saalis toimuvat kahjuks üha raskem nimetada aruteluks - enamasti näeme koalitsiooni tuima teerullipoliitikat ning kuuleme dialoogi asemel monoloogi. Praktika on näidanud, et opositsioonile selgitatakse, kuidas antud juhul on tegemist parima võimaliku eelarvega ning üleüldse pole terves Eestis ega ilmselt ka kogu maailmas kedagi, kes antud olukorras paremat eelarvet teha suudaks. Öeldakse, et kõik on suurepärane ning opositsioon võiks üldse vait olla. 2012. aasta riigieelarve arutelu paneb mind aga mõtlema, kas valitsuse „kõik on suurepärane"-mantra pole äkki hakanud eelarvetegijate mälu mõjutama. Kuidas saab hetkel öelda, et kõik on suurepärane!? Valitsuse mälu värskendaks ehk see, kui nad liiguksid tagasi 25. oktoobri hommikusse, mil kella 11 ajal saabusid esimesed õpetajad Toompea lossi esisele platsile, et seista oma õiguste eest. Õpetajad soovisid näha, kas valitsuskabineti liikmed suudavad neile silma vaadata ning öelda, et raha palgatõusuks lihtsalt ei ole. Silma vaadata ei juletud, liiati siis veel meeleavaldusele tulla. Peidus olid nii peaminister Andrus Ansip kui ka haridusminister Jaak Aaviksoo, rääkimata väiksematest vendadest koalitsioonifraktsioonides. Ja kui õpetajad tulid nende uste taha, siis peitsid koalitsioonipoliitikud ennast laudade alla ja kappidesse ning kustutasid tubades tuled, justkui kedagi ei oleks kohal. Pedagoogide muresid kuulas vaid Riigikogu opositsioon. Öeldakse, et raha õpetajate palgatõusuks lihtsalt ei jätku, kuna riigi kulud on niigi suured. Kui aga kulusid pole võimalik enam vähendada, siis talupojamõistus käsib riigieelarve tulusid suurendada. Riigieelarve tulusid oluliselt suurendaks astmeline tulumaks, kuid vale on seda pidada astmelise tulumaksu eesmärgiks. Astmelise tulumaksu eesmärk on tagada maksukoormuse õiglane jaotumine erinevate tulusaajarühmade vahel. Seega on täiendavad tulud vaid meeldivaks boonuseks astmelise tulumaksu kehtestamisel, mitte aga eesmärk omaette. Just astmelise tulumaksu abil teenitavast lisarahast soovivad keskerakondlased eelarvet inimsõbralikumaks muuta. Meie 12 muudatusettepanekust pean isiklikult kõige olulisemaks just laste ja haridusega seonduvaid. Esmalt tasuta koolitoidu laiendamine lasteaedadele ja gümnaasiumidele. Toiduainete hinnatõus on tinginud ka vajaduse tõsta riigipoolset toetust vähemalt ühe euroni toidukorra kohta. Sama oluline on õpetajate palga tõstmine - selle tase peab järele jõudma Eesti keskmisele. Kindlasti tahame taastada riikliku ranitsatoetuse ning programmi „Igale lapsele lasteaiakoht". Just nende muudatusettepanekute toetamine on investeering tulevikku, investeering lastesse ja nende haridusse. Riigikogu liikmena on minul praktiliselt võimatu toetada riigieelarvet sellisel kujul, kus peetakse silmas ainult nende huve, kes endaga niigi hakkama saavad ning unustatakse tegelikud prioriteedid. Opositsiooni muudatusettepanekute toetamine on meie riigi jätkusuutliku tuleviku, inimkeskse Eesti jaoks hädavajalik. Millal peaminister seda tunnistada julgeb, on juba iseasi... KESKMÕTE: Enamasti näeme koalitsiooni tuima teerullipoliitikat ning kuuleme dialoogi asemel monoloogi. LAURI LAASI, Riigikogu liige Viimati muudetud: 23.11.2011
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
