![]() Inimesed ei saa poliitikast aruTOOMAS PAUR, 15. august 2012Ma ei saa enam eestlastest alati aru. Eriti viimasel ajal. Milles asi? Seda on raske seletada. Ümberringi vohavat absurdihuumorit pole tõsisel inimesel võimalik põhjendada. Näiteks Edgar Savisaare vastane sopaloopimine - tihti paneb see tsirkus pead vangutama. Kas eestlastel pole enam üldse mälu või ei oska me ise oma peaga järeldusi teha? Savisaar on püsinud õukonnameedia hambus väga kaua. See nädal justkui pole õnnestunud, kui mõni Reformierakonna huvides tegutsev väljaanne jätab üllitamata Keskerakonna esimeest halvustava artikli. Pole õnnestunud ka see aasta, kui me ei näe mingit Savisaare ümber üles puhutud skandaali. Aga iga asi saab ükskord otsa, ka sopaloopijate võimekus. Savisaare-suunalised süüdistused ja skandaalid on muutumas juba päris fantaasiavaeseks. Kuigi pisut püssirohtu meedial veel jätkub. Näiteks on mõnede inimeste iseloomustamiseks kasutusele võetud väga originaalseid nimetusi - "metroseksuaal" ja "staarmeikar". Metroseksuaali tähenduse leidsin netiavarustest üles; selgub, et see on mees, kes üleliia pöörab tähelepanu oma ilusale välimusele. Misasi on „staarmeikar", jääb veidi selgusetuks. Meikiv staar või staaride meikija? Või sai staariks reformist Meikar oma ülesäratatud südametunnistusega? Tegelikult polegi eriti vahet - selliseid nimetusi kasutatakse juhul, kui on tarvis anda mingi lühike ja lööv iseloomustus. Siia kategooriasse kuulub ka mõiste "mõjuagent". Keegi ei ole ju lahti seletanud, kes või mis see on ning keda ta millega ja milleks mõjutab. Küll aga kasutatakse seda kui parooli Savisaare kohta enesekindlusega, nagu oleks mõjuagendiks olemine kriminaalne tegevus ja karistatav, ning mille puhuks oleks olemas isegi juba Euroopa Kohtu lahend ning et koguni ÜRO nõudvat Savisaare kohest hukkamist. Oleme jälle ajakirjandusest hakanud leidma sonimisi (näiteks kellegi Mikk Salu sõnavõtt Postimehes jt), et Savisaar pole Eesti jaoks iial midagi teinud. Vaat siis hakkavadki mul tekkima kahtlused eestlaste vaimse tervise suhtes! Ainus, mis mind veel rahustab, on teadmine, et need ulmed on ikkagi rohkem meedias välja käidud, olles seega parteipoliitilised kajastused, kus pole tegemist mõistusliku inimese seisukohaga. On iga inimese enda asi, kas ta pooldab Savisaart või mitte. Kuid me ei saa minna faktide eitamise libedale teele. Savisaar juhtis meie riigi vabanemisprotsessi, oli Rahvarinde rajaja ja genereeris ideid (Balti kett jmt) Laulvas Revolutsioonis. Kas eestlased on selle kõik unustanud? Väita, et Savisaarel ei ole mingeid teeneid Eesti taasiseseisvumises, on rumal. Miks seda siis tehakse? Sest enamikust praegu võimuladviku juures tegutsejatest polnud tol meie riigile otsustaval ajal midagi kuulda! Nad istusid oma komparteilistel soojadel kohtadel ja vihkavad tänini Savisaart, kuna see neilt nõukoguliku hea elu ära võttis. Nüüd on nad parempoolsete leeris. Ka paljud nooredki hoiavad võimu ligi. Ja selge on see, et hetkel võimul olevatele parempoolsetele erakondadele ei sobi Savisaar ennekõike põhjusel, et ta esindab tavalist keskklassi kodanikku, samas kui parempoolsed esindavad vaid suuräride ja rahvusvaheliste korporatsioonide, esmajoones pankade, huve. Võimuparteid kasutavad meedia ja riigiaparaadi sümbioosi oma poliitiliste vastaste mustamiseks ning nende kallal arvete õiendamiseks. Loodan, et mäletatakse Rahvaliidu hävitamist Reformierakonna ja IRL-i koostöös, kui mõeldi välja Villu Reiljani maadevahetuse-skandaal. Täna teame, et kohtuasi lõppes Reiljani õigeksmõistmisega. Küll oli meie õukonnameediale aga kohe selge: Reiljan on süüdi! Arusaamatul kombel lekkisid pressi ka kriminaalasja materjalid, mis justkui pidid midagi selle kohta tõendama. Samuti tugineb meie meedia mõjuagendi-farsis mingile kapo dokumendile, mille suhtes on mul isiklikult kahtlusi, kas seda üldse on olemas. Tahakski küsida: kus siis on eestlase mõistus ja järelduste tegemise võime, et säärase saasta produtseerimine ikka veel „müüb"? Kallid kaasmaalased! Oma peaga mõtlemine on alati kõige parem. Isegi Edgar Savisaare suhtes kriitilised inimesed peaksid aru saama, et kui fakte moonutatakse ja päevast päeva tõe pähe valet sugereeritakse, ei ole asi õige. Mis seda kõike põhjustab? Kadedus? Hirm opositsiooni ees? Janu piiramatu võimu järele? Ilmselt kõik kokku. Riik, mis tapab oma opositsiooni, ei ole demokraatlik ega ka jätkusuutlik. Parteide võimuvõitlus on küll tavaline nähtus, kuid mitte nagu Eestis, kus valitsev partei iga hinna eest püüab teisi hävitada. Mina usun, et inimesed, kes on lähedalt näinud Nõukogude Liitu, ei soovi enam elada diktatuuris. Mõelge mu sõnade üle ning tehke järeldused oma peaga, mitte meediamanipulatsioonide järgi! TOOMAS PAUR, koordinaator
Viimati muudetud: 15.08.2012
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |