Eesti riigile sobimatu mälestusmärk

Aleksander Kõrgesaar,      08. september 2004


Lihulas avati mälestusmärk neile, kes aastail 1940–1945 sõdisid bolševismi vastu ja Eesti taastamise eest. Julgen öelda, et selline mälestusmärk kahjustab Eesti riigi mainet. Juba see ei sobi, et mälestusmärgil on saksa mundris sõjamees, automaat rinnal.
Nüüd on nii mõnigi mees, kes kandis SS-mundrit, öelnud, et võitles õigel poolel ja on vabadusvõitleja. Et teada, mille nimel need mehed võitlesid, tuleks välja otsida Eesti SS-laste vande tekst. Seal pole sõnagi öeldud vaba Eesti kohta.
Ärge olge naiivsed! Teine maailmasõda oli selline, et mõlemal pool rindejoont sõdis vastamisi kümneid tuhandeid eesti mehi, isegi nii, et vend sõdis venna vastu.
Kui põgeneti Narva alt, taandusid purustatud Eesti SS-väeosade salgad mööda metsi, et mitte vangi langeda. Riias pandi need taanduvad mehed sõjalaevadele ja viidi Saksamaale. Pärast väljaõpet Neuhammeri õppelaagris moodustati neist 45. ja 46. rügement. Need rügemendid sõitsid määratud rindelõiku Oderi ääres. Sealt taganeti suurte kaotustega ning nendest jäid järele vaid riismed. Tekib küsimus: miks eesti mehed, kes kandsid SS-mundrit, pagesid Saksamaale? Seal ju polnud Eestimaaga mingit pistmist.
Nüüd aga mainitakse, et Eesti SS-mehed sõdisid Eesti taastamise eest. Kas oleme unustanud, et pärast Eesti vallutamist panid hitlerlased kehtima verise okupatsioonirezhiimi. Sakslased ei tahtnud Eesti omariikluse taastamisest kuuldagi. Eesti pidi kuuluma Saksamaa koosseisu.
Kas Eesti SS-mehed ei sõdinud mitte Adolf Hitleri totaalsete ideede eest? Kui Hitler oleks võimule tulnud, oleksime allunud fašistliku Saksamaa ülemvõimule.
Tõtt-öelda tõkestasid Nõukogude armee ja Eesti laskurkorpuse sõjamehed Adolf Hitlerile tee maailma valitsemisele ja rahvaste orjastamisele. Juba seepärast tuleks neid endisi sõjamehi austada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (11)