Ando Leps: Juhan Parts teeb tööluusi

ANDO LEPS,      04. september 2002




Res Publica uus liider Juhan Parts poleks nagu kuulnudki, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 134 ütleb selgelt ja üheselt, et riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat ning riigikontrolöri nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu vabariigi presidendi ettepanekul. Parts lahkus nagu omal ajal kaitseminister Hain Rebas, kes jättis lahkumisavalduse sadamas autojuhi kätte.
Riigikontrolli juht otsustas ise, millal on talle sobiv hetk pageda oma ametist ja suunduda suurde poliitikasse. Ma mõistan lärmaka enesereklaami ja hägusate vaadetega Res Publica niiditõmbajaid, kel oli kibekiire leida uue erakonna juhiks mõni värskem nägu ning leevendada nii sisetüli parteijuhiks pürgivate rivaalide vahel.
Kuid täiesti arusaamatu on riigikontrolör Juhan Partsi käitumine, kes lihtsalt hülgab omatahtsi kõrge riigiameti ja astub erakonda, olles samal ajal endiselt riigikontrolör ja rikkudes selle sammuga otseselt Erakonnaseadust.
Kurbnaljakas on Partsi hädaseletus, et ta on oma ameti kiirhülgamise kooskõlastanud õiguskantsleriga. Eesti seadused ei näe selles protsessis õiguskantsleril mingit rolli olevat ja piinlik on, kui juuraharidusega riigikontrolör seda ei tea.
Muidugi ei saa vabal maal keegi keelata inimesi astumast erakonda ja sihtima veel enne avalduse esitamist parteijuhi kõrget kohta. Kuid kui mõnda kõrges riigiametis olevat enesekindlat noorhärrat haarab järsku selline vastupandamatu tung, et kohe peab ronima poliitika püünele, siis ka seda saab teha, kuid ikkagi kehtivaid seadusi austades.
Riigiametis ja parteis korraga. Täna on Parts veel riigikontrolör ja olgu hea mees ning tehku oma tähtsat tööd ametiaja lõpuni. Äsjased eksirännakud võib siis kanda intellektuaalselt huvitavate mõttekäikude või ajutise meeltesegaduse valda.
Oma kuulsal pressikonverentsil Tallinna Keskraamatukogus, kus Parts selgitas oma lahkumisotsust ja poliitikasse siirdumist, ütles ta kindlasõnaliselt nii: "Võimu ma ei taha! Ma ei mõtle poliitiliselt, see aeg, mil ma hakkan poliitiliselt mõtlema, on veel mägede taga!"
Samal pressikonverentsil näeb ta teisal aga oma põhiülesannet poliitikuna nii: "Minu selgeks ülesandeks on panna kord maksma."

Huvitav teada, mil viisil kavatseb noorpoliitik Parts panna riigis maksma kõva korra, kui ta samal ajal ei tahagi võimu juurde pääseda ega oska veel poliitiliselt mõeldagi?
Kas tema jutust kumab läbi ihalus "panna riigis kord maksma" mittedemokraatlike vahendite ehk mässu ja korratuste õhutamise teel? Igal juhul väärib Juhan Partsi selline mõttesuund tähelepanu, kuna kogu ta jutt taandub sellele, et ta on Eesti riigis pettunud, riik pole veel valmis, kõik on laokil ja ripakil ning üldse väga pahasti. Kui Parts ütleb, et tema ei saa ega tohi jääda kõrvale, siis tema ärajooksmine riigikontrolöri ametist just tähendabki, et ta astus kõrvale oma tähtsast tööst, mille sihiks oli tugevdada meie oma riiki ja parandada tema toimimist. See sihikindlust ja vaeva nõudev töö tundus Partsile aga tüütu ja raske, ei toonud oodatud loorbereid ning ega tulemused eriti kiita ole.
Riigikontrolöri ülevaatelugu 13. augusti Postimehes "Neli aastat riigikontrolörina" on väga üldsõnaline ja ilmetu. Kui Parts hindab oma neljaaastase töö põhisaavutuseks Stenbocki maja piljardilaua probleemi tõstatamist, siis on riigikontrolöri töö tulemused küll lahjad ja ta pagemine sest ametist võtab teise, ilmselt õigema värvingu - töö käis lihtsalt üle jõu ja uus erakond oli sobiv koht, kuhu kibekiirelt maanduda.
Omaette tõsine probleem on see, et Juhan Parts tegutses tegelikult juba pikemat aega mitte niivõrd professionaalse riigikontrolöri kui poliitilist kapitali kokkuajava erakondlikult kallutatud ametnikuna, kes lihtsalt kuritarvitas oma ametikohta.
Ülimalt kõnekas on, et kõik see toimus eelmise presidendi Lennart Meri toetusel ja õhutusel. Igasugune keerutamine sel teemal muutus mõttetuks pärast Meri ülistusavaldust Partsi sammu aadressil. Sellise avaliku ja aktiivse toetusega Lennart Meri tegelikult nõrgestas Eesti põhiseaduslike institutsioonide toimimist ja mõjustas ning suunas otseselt poliitikat, mängides kaarte kätte oma ammusele soosikparteile Res Publicale.
Nagu selgub, on riigikontrolöri Res Publicasse siirdumise juba eos heaks kiitnud õiguskantsler, sama erakonna üheks juhtpoliitikuks on tõusnud riiklik lepitaja jne. Kui panna kokku need ja teisedki kõnekad faktid, mis näitavad ekspresidendi, riigikontrolöri ja riikliku lepitaja ning ka õiguskantsleri poliitiliselt ühesuunalist tegevust, siis tahaks küsida Eesti tunnustatud erakondade juhtidelt - mis toimub meie riigis, härrased?
Aga Juhan Partsil tasuks oma kaaskonnaga läbi mõelda ka see variant, mis saab siis, kui Riigikogu ei vabasta teda enne ametiaja lõppu riigikontrolöri ametist?
Kuigi Res Publica strateegid kujutavad Partsi juba tulevase peaministrina (mis sest, et Juhan ise ju võimu ei taha!), ei pruugi need asjad sugugi nii libedalt minna.
Täna on aga tegu Juhan Partsi omavolilise puudumisega töölt ehk tööluusiga, nagu muiste öeldi. Ootamatu trügimise eest erakonda Res Publica, võib politsei aga meest haldusõigusrikkumise eest trahvida.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (7)