Yana Toom: Eesti võiks töötutele küsida rahaabi

2007. aastast tegutsev Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) abistab inimesi, kes on töö kaotanud üleilmastumisest tulenevate maailmakaubanduse suurte struktuurimuutuste tõttu, näiteks üleilmse majandus- ja finantskriisi tagajärjel; samuti juhul, kui suurettevõte suletakse või tootmine viiakse Euroopa Liidust välja. Igal aastal jagatakse 150 miljonit eurot. Kuid vastates ajakirjaniku küsimusele, kui suur osa sellest rahast võiks kuuluda Eestile, oli Toom napisõnaline: „Kui ei küsi, siis ei saa! Nii et hetkeseisul on vastus: ei kuulu meile sentigi.“

Toomi sõnul ei pea vett Sotsiaalministeeriumi põhjendused, miks Eesti pole EGF-ilt abi küsinud. „Vastuses minu päringule öeldi, et see fond pole piisavalt paindlik ning omafinantseerimise määr on väga kõrge. Lisaks mainiti ka liialt pikka menetlusperioodi – jutt oli sellest, et koondamishetkest raha saamiseni võib minna poolteist aastat. Ametnike sõnul olevat takistuseks ka Eesti mastaabid – reeglid nägevat ette 500 ja enama töötaja koondamist,“ selgitas Toom. Kuid päris nii see tema hinnangul ei ole. Abirahasid saavat ka siis, kui massiline koondamine või ettevõtte sulgemine on eluliselt tähtis sellele linnale või vallale, kus ettevõte asub.

Toom tõi näiteks Poola ettevõtte, kus koondati vaid 50 inimest, ja ometi saadi abiraha. Ka omafinantseerimise määr on saadiku sõnul erinev. Reegel 40% ei ole kivisse raiutud. Näiteks Leedu puhul kujunes omafinantseerimise määraks erinevate juhtumite puhul 35%, Soomes aga 50%, ehk – see määr on vastavuses riigi majandusliku jõukusega. Eestist märksa jõukamad riigid, näiteks Saksamaa, Soome või Holland, ei häbene abi küsimast ja saavadki hiigelsummasid, kuni 9000 eurot ühe koondatu kohta.

Eesti on üle 10 aasta kuulunud Euroliitu. Peale Tunne Kelami võitluse kurikuulsa kommunismitondiga pole me oma eurosaadikute tegemistest praktiliselt midagi kuulnud. Millega näiteks eestlastelt palava toetuse pälvinud Indrek Tarand Brüsselis peale õllejoomise veel tegeleb? Mida on eurosaadikud aastate jooksul reaalselt Eesti heaks teinud?

Esimene Eestist Europarlamenti valitud vene rahvusest saadik tõi välja võimalused, kuidas Euroliidu kaudu rahaliselt aidata hättasattunud eestimaalasi. Toom tegi kolme kuuga ära selle, mida mõni eurosaadik pole Brüsselis suutnud teha terve oma ametiaja jooksul.

Jaga |