Valitsus kasutas täitevvõimu represseerimiseks

Alates septembrist 2011 näeb kriminaalmenetluse seadustik ette, et Riigikogu liikme võib kahtlustatavana kinni pidada ning tema suhtes võib kohaldada tõkendit, vara arestimist ja läbivaatust, kui selle kohta on riigi peaprokuröri taotluse alusel saadud õiguskantsleri nõusolek. Varasem kriminaalmenetluse seadustik seda võimalust ette ei näinud - loa pidi andma Riigikogu. Peeter Ernits pani oma 5. aprillil Maalehes ilmunud sellesamateemalisele kirjutisele pealkirjaks „Kuidas Riigikogu haneks tõmmati".

Praegu kehtiva seaduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette toonane Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ning menetluse talituse juhataja Heili Sepp. Väidetavalt just selle „hea töö" eest ta hiljem riigiprokuröriks saigi.

Õiguskantsler Indrek Teder oli praeguse korraga selgelt rahulolematu. Tema arvates ei ole Riigikogu liikmelt võimalik kriminaalmenetluslikku immuniteeti ära võtta kellegi teise kui Riigikogu enda nõusolekul.

Õiguskantsleri hinnangul oli põhiseadusega vastuolus ka see, et Riigikogu liikme juures võib läbiotsimist läbi viia ilma Riigikogu eelneva nõusolekuta. Samuti ei meeldinud õiguskantslerile 10-päevane tähtaeg Riigiprokuratuurile taotluse tagastamiseks. Ta soovis, et õiguskantslerile antaks aega pikemalt, 30 päeva. Õiguskantsler leidis ka, et tal ei ole kohtuniku rolli ja samuti mitte ka „kirjatuvi" rolli, kuid õiguskantsleril peab olema võimalus ka ei öelda.

Riigikogu kiitis Tederi ettepanekud heaks

5. aprillil toimunud arutelul Riigikogus, kus osales ka õiguskantsler Indrek Teder, toetasid nii Riigikogu põhiseaduskomisjon kui ka õiguskomisjon Tederi ettepanekuid. Pärast saalis toetasid riigikogulased koguni 73 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut saadikute immuniteedimenetlusest. Järelikult Riigikogu suhteliselt üksmeelselt tunnistas praeguseks kujunenud olukorra põhiseadusvastaseks.

Riigikogu heakskiit õiguskantsleri ettepanekutele tähendab seda, et kogu protsess pööratakse tagasi ja jõutakse jälle eelmise sõnastuse juurde kriminaalmenetluse koodeksis, mis kehtis enne möödunud aasta septembrit.

Vahepeal on aga läbi viidud mitmeid uurimistoiminguid Riigikogu liikmete kallal - Lauri Laasi kodus, Ester Tuiksoo kodus ja Priit Toobali linna- ja maakodus ning ka Toobali töökohal Keskerakonna büroos. Kuna õiguskantsler kinnitas, et Riigikogu liikme suhtes läbi viidav üks konkreetne uurimistoiming (näiteks läbiotsimine) enne Riigikogu enamuse vastavat nõusolekut on olnud põhiseadusvastane, siis järelikult oli nii Toobali ja Tuiksoo kui ka Laasi puhul võimude tegevus põhiseadusvastane. Järelikult võrdub käesoleva aasta jooksul Laasi, Tuiksoo ja Toobali vastu kogutud tõendite väärtus nulliga.

Ja veel üks tähelepanuväärne ajaline asjaolu - kui seadusemuudatus, millega elimineeriti Riigikogu osa rahvasaadiku puutumatuse üle otsustamisel, hakkas kehtima septembrist, siis - oh imet! - läks vaevu neli kuud mööda, kui uut seadust rakendati täie rauaga - asuti opositsioonisaadikuid Kapo ja prokuratuuri abil ruineerima.

Õukonnameedia ühendkoorid vaikivad

Kesknädal küsib: miks õukonnameedia, kes Toobalit, Tuiksood ja Laasit viimastel kuudel halastamatult risti on löönud, nüüd muutunud ja veelgi muutuvatest asjaoludest oma lugejaid vaid põgusalt teavitab? Miks ei hüüta sama kõva häälega, mis nende jälitamisel ja läbiotsimistel kostis, nüüd sellest, et võimude tegevus võis olla rängalt põhiseadusvastane? Raimo Poom Eesti Päevalehest võttis peale Peeter Ernitsa vaevaks seda teemat käsitleda 10. aprilli lehenumbris. Poom kasutas Toobali, Laasi ja Tuiksoo kaasust käsitledes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse professori Jüri Saare hinnanguid. Kesknädalale jääb arusaamatuks, miks nimetas Poom Jüri Saart erapooletuks õigusteadlaseks. Jüri Saar on olnud alates 2008. aastast IRL-i liige, kes on aktiivset poliitilist kampaaniat tehes osalenud kõigil viimaste aastate Riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimistel.

Kuidas sai president välja kuulutada sedasama uut seadust, mille õiguskantsler äsja põhiseadusvastaseks kuulutas? Kas president oli seda meelt, et Euroopa Liidu liikmesriigis võib rahva valitud parlamendisaadikuid kõigepealt tümitada ja kottida, ja siis vaid ühe isiku nõusolekul lõplikult lömastada?

Siin ei jää Kesknädalal muud üle, kui Peeter Ernitsat kahe käega toetada - Heili Sepp ja Vabariigi President suutsid luua riigis pooleks aastaks põhiseadusvastase olukorra.

Sooääre rabav avaldus

5. aprillil eelpoolmainitud arutelul parlamendisaalis esines reformierakondlasest riigikogulane ja mõisaomanik Imre Sooäär suisa rabavate avaldustega. Ta soovis Tederilt teada, kas õiguskantsleri immuniteedi-ettepanekud laienevad ka teistele riigiameti esindajatele (näiteks presidendile).

„Kui tuleb järgmine valitsus võimule, kellele praeguse Riigikogu poolt valitud president ei meeldi, ta võiks samu repressiivseid meetodeid kasutada, et n-ö sellest vana Riigikogu poolt valitud presidendist lahti saada, kasutades siis täitevvõimu tema käes," ütles Sooäär sõna-sõnalt.

Ehk sisuliselt andis Sooäär mõista, et Toobali, Tuiksoo ja Laasi suhtes (kelle lahtikangutamise ja edasisest avalikust elust kõrvaldamise protsess on käivitunud) kasutas praegune valitsus repressiivmeetodeid ja täitevvõimu abi. Nüüd on see siis tunnistatud ja Sooääre suu läbi välja öeldud.

Õiguskantsleri algatatud ettepanek puudutab ainult Riigikogu liikmeid, aga Sooäär sooviks, et Reformierakonna poolt ametisse pandud presidendile ja riigiametnikele oleks tagatud piisav puutumatus, mis kaitseks neid juhul, kui näiteks Keskerakond valitsuskoalitsiooni läheb. On hämmastav, kui kõhklematult Sooäär eeldab, et uus võim hakkab kasutama repressiivmeetodeid samamoodi, nagu seda on aastaid teinud IRL ja Reformierakond.

[esiletõste] 5. aprillil toetasid nii Riigikogu põhiseadus- kui ka õiguskomisjon Tederi ettepanekuid ja parlamendisaalis toetasid riigikogulased koguni 73 poolthäälega õiguskantsleri ettepanekut saadikute immuniteedimenetlusest. Järelikult Riigikogu suhteliselt üksmeelselt tunnistas praeguseks kujunenud olukorra põhiseadusvastaseks.

[fotoallkirjad]

EESTI OPOSITSIOON TRELLIDE TAHA? Riigikogu liikmed Priit Toobal, Ester Tuiksoo ja Lauri Laasi sattusid prokuratuuri ja kaitsepolitsei huviorbiiti seni väga segastel asjaoludel põhiliselt meediapeksu-show abil ning kasutades ebaõnnestunud seadusloomet, mis parlamendisaadiku immuniteeti millekski ei pea. Reformierakondlane Imre Sooäär hakkas Riigikogu saalis muretsema: ega's sedasama või juhtuda valitsuse vahetudes järgmise opositsiooni suhtes? Arhiivifotod

ERINEV ARUSAAM ÕIGUSEST: Praegune riigiprokurör, endine Justiitsministeeriumi ametnik Heili Sepp ja õiguskantsler Indrek Teder. Kui esimene otsustas Peeter Ernitsa hinnangul Riigikogu haneks tõmmata, parlamendisaadikuid lihtviisil kaitsepolitsei poolt läbiotsitavaiks ja kahtlusalusteks surudes (avalikkuse ülisuure halvakspanu all), siis teine julges toimunu põhiseadusele vastavuse siiski küsimärgi alla panna. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Tallinna Ülikooli õigusakadeemia õppejõududel jätkub nüüd tudengitele seletamist... Foto Scanpix

URMI REINDE

INDREK VEISERIK

Jaga |