Veel kord Leedu valimistest

TOOMAS ALATALU,      15. jaanuar 2003


Veel kord seepärast, et kirjutasin neist küll 7. jaanuari SL Õhtulehes ja 10. jaanuari Den za Dnjomis. Leedu valimistest on räägitud ka tele- ja raadiokanaleis ja päevalehtedes. Kuid mina olen neis mitmendat aastat tsensuuri all ja see teeb võimatuks vastuvaidlemise faktidega, mis tegelikkusega ei klapi.

Leedu valimiste kajastamisega altminek osutus sedapuhku üleüldiseks ja tuletas meelde kadunud nõukogude aega, mil samuti kehtis tsensuur ja esindusekraanile, eetrisse, ajalehte pääsesid vaid õigest kohast infot võtvad ja asjast õigesti arusaavad kommentaatorid. Mõistagi sünnitab niisugune olukord oma mõtlemise laiskust ja kuna Eestis läheb juba neljas aasta "vaikiva ajastu" vaimus, siis on aeg möödalaskudeks käes.
Tulenevalt rahvusvahelise olukorra pingestatusest - vigade eest pole täna ka kõige demokraatlikumal valitsusel ja tema hääletorudel pääsu, s.t ilmeksimatuid pole ja teiseks ei tea täna keegi, milline on see maailm, kuhu me siseneme.

Lõpetagem tsensuur ajakirjanduses

Seda loogilisem oleks poliitilise tsensuuri kohene lõpetamine Eestis, mis paneb oma pea rohkem tööle ja vähendab pimedat usku kaugel- ja kõrgelasujatesse. R. Kiplingi mõtte "Lääs on Lääs ja Ida on Ida" eeskujul võiks meie loosungiks olla "Ida-Euroopa on Ida-Euroopa ja seda jagavad idaeurooplased". (Küsigem - kas Lääne-Euroopa ootas niisugust Kopenhaageni tippkohtumist, nagu Poola, Ungari jt kokku keetsid!? Kindlasti mitte. Samas pole kahtlustki, et partneritena on idaeurooplased valmis kõiki oma tarkusi läänega jagama.)
Ent asja juurde. Leedulased on üks vähestest rahvastest, kes on valimisteajaks määranud jõulude-eelse pühapäeva, mis tähendab teise hääletusvooru toimumist uue aasta algul. Seega saadab nende valimisi pidev pidu kodu- ja välismaal. Arusaadavalt tähendab see ohtu, et need, kes n-ö vastutavad tulemuse eest, panevad lihtsalt pidu. Eriti juhul, kui hetkeseis maailmas pidanuks nagu välistama igasuguse ohu Valdas Adamkuse tagasivalimiseks (endine USA riigiametnik, kõikvõimsa USA presidendi isiklik soosik jne). Pealegi kogus ta esimeses hääletusvoorus 35% häältest, samas kui järgmine sai kõigest 20%. Pidumeeleolus ei pandud ilmselt tähelegi, et teiseks tuli mitte oodatud-loodetud mees, vaid hoopis keegi kolmas. Täpsemalt - mitte niigi võimulolev (parlamendi esimees) Paulauskas, vaid võimust ilma jäänud Paksas, kellel ei olnud midagi kaotada. Kui sellest aru saadi, oli Adamkuse tagasivalimise tarvis juba hilja.

Adamkus oli võidetav

On väär kujutada asja nii, et kogu Leedu eliit toetas Adamkust ja et Paksase leeris oli vaid Kazimira Prunskiene, legendaarne peaminister 1990-91. Küsigem - kui toetus oli üldine, siis miks rivistus Adamkuse vastu tervelt 16 kandidaati (viis aastat varem 6)? Selgitus on lihtne - ju siis jagati, et 76-aastane ja haiglane Adamkus on võidetav. Nii võttis asja ka võimulolev koalitsioon, seades üles oma kandidaadid? Nende hulgas oli vähemalt 10 arvestatavat poliitikut ja 3.-12. kohale tulnud kogusid sama palju hääli kui Adamkus üksinda. Liitkem nende hääled Paksase omadega (20%) ja saamegi tulemuse, millega ekspeaminister 2. vooru võitis (tegemist on puust ette tegemisega, sest mõistagi oli häälte üleminek märksa keerulisem).
Adamkuse meeskond tähtsustas selgelt üle erisuhteid USAga ning kutseid NATOsse ja Euroopa Liitu. Kahlemata kajastasid need Leedu edu, ent ei teinud olematuks probleeme, sealhulgas nn teise Leedu olemasolu. Meil ei peeta enam heaks tooniks kahe Eesti mainimist, ent Paksas raius päevast päeva kahe Leedu juttu ja kahe mehe duellis tõi see võiduks vajalikud hääled. Ka karistuse, sest Adamkus ise kuulutas Paksase populistiks, mis ameeriklaste kõrvus kõlab eriti halvasti. Paksasel on jänkide ees muidki patte, nagu näiteks vastuseis naftaterminaali müümises USA kompaniile (kes, tõsi, müüs selle hiljem edasi venelastele). Igal juhul tuleb Paksasel näha vaeva tõestamaks, et ta pole kaamel.
Mis puutub Prunskienesse, kes tegelikult kuulub ka võimukoalitsiooni, siis esines ta hoolimata süüdistustest koostöös KGBga (tema plakatid on vastavalt sundmärgistatud) - muljetavaldavalt. Presidendivalimistel jäi ta Brazauskase parteid esindanud Andriukaitise järel kuuendaks (vastavalt 106 000 ja 73 000 häält). Samaaegselt toimunud kohalikel valimistel aga sai Prunskiene Uue demokraatia partei ja Talurahvapartei valimisliit 3. tulemuse (12,2%) sotsiaaldemokraatide (21,3%) ja Landsbergise konservatiivide (12,4%) järel. See tõotab pääsu uude parlamenti - eelmisel korral jäi 4% saanud Talurahvaparteil valimiskünnis ületamata. (Meie koostööpartner Leedu Keskerakond oli kohalikel valimistel viies 10%ga).

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)