Nädala juubilar MIHHAIL STALNUHHIN 50

Kui olete klassikalise muusika fänn, siis võite kohtuda temaga kontsertidel. Kui teile meeldib klassikaline rokkmuusika, siis võite küsida Mihhaililt kuulata oma lemmikplaati. Tema kollektsioonis leidub isegi vähetuntud ansamblite CD-sid.

Kui olete kollektsionäär, siis on teil kindlasti huvitav teada, et tal on ainulaadne ninasarvikute kujude kogu, samuti kogub ta vanu postkaarte Narvast. Ja loomulikult on Mihhailil rikkalik raamatukogu. Ta loeb palju ja on kursis tähtsamate kirjandusuudistega, lisaks kirjutab ka ise.

Need, kes on juhtunud lugema Mihhaili blogi, oskavad hinnata tema stiili, mis on isepärane ja oskuslikult groteskne, selles on satiiri ja peent huumorit. Ta suudab panna lugejat mõtlema, arutlema, küsima. Et saada aimu tema kirjutistest, tõlkisin neist paar spetsiaalselt Kesknädala lugejate jaoks ära. Tõlkimine ei tähenda, nagu ei oskaks Mihhail eesti keeles kirjutada, kuigi pidevalt inkrimineeritakse Mihhailile venekeelsust ja -meelsust. Miks on see nii? Ei armastata inimesi, kes tõtt räägivad, eriti kui see tõde on valus, samas austatakse neid, kes räägivad tõtt. Kui tõde on salvav, siis püütaksegi esile tuua midagi, et inimesest luua negatiivset kuvandit ja mitte näidata tema oskust esile tuua puudujääke meie riigi majanduses.

Nii on lood ka Mihhailiga, kes on üks suuremaid häälemagneteid Keskerakonnas ja vaieldamatu favoriit häältehulga poolest Ida-Virumaal. Ega asjata ei hakatud temast enne eelmisi valimisi rääkima kui võimalikust Keskerakonna tulevasest esimehest. Muidugi tuli jutt rohkem Keskerakonna vaenlaste suust, kes, nagu ikka, ei suuda muud välja mõelda peale kulunud „vene kaardi", mida pidevalt lauale lüüakse. Mihhail paistab olevat päris tugev kaart, kuuludes trumpide hulka, sest kuipalju ei püüta valitsussõbralikus meedias näidata Mihhaili negatiivselt, on tal vastu panna nii palju, millele ei suudeta vastu vaielda.

Mis on Stalnuhhini fenomen, mis võluvõim toob talle hääli? Arvan, et oskus suhelda rahvaga vahetult. Ta käib inimestega vestlemas koolides, töökohtades, erinevates ühiskondlikes ühendustes. Ja mitte vahetult enne valimisi, vaid kogu aeg. Ta on ainus venekeelne poliitik, kes on saanud Riigikokku kolmel korral isikliku mandaadiga. Kuulunud IX, X, XI ja XII Riigikogu koosseisu. Tema häälesaak Riigikogu valimistel 1999: 2570 häält, 2003: 4626 häält, 2007: 5474 häält, 2011: 8584 häält.

Kohalike omavalitsuste valimistel on ta Narvas vankumatu liider - 2009. aastal anti talle 4510 häält, mis on oma neli korda rohkem kui sai Narvas temast järgmine kandideerija.

Muuseas, tänu temale ei olegi Narvas teistel erakondadel muud võimalust, kui peituda valimisliitudesse (ainult sotsid julgesid oma nime all Narvas kandideerida).

Mis ärritab avalikkust? See on Mihhaili soov olla toeks venekeelsetele kaaskodanikele. Ja mõistan teda, sest kodus vene keelt kõnelevad inimesed on tõrjutud eemale kaasarääkimisest kodumaad puudutavates küsimustes. Just nimelt kodumaast, pean siinkohal rõhutama, sest ka nendele inimestele on Eesti kodumaa, ehkki osa poliitikuid püüavad jätta teistsugust muljet ja nende sõnum on, et mindagu ära Venemaale. Selliseid poliitikuid uskuvatele kodanikele ütleks Mihhail (ja allakirjutanu ühineb temaga): kui venekeelsed lähevad ära, siis kes asemele tulevad? Euroopa riikide näited eri värvi sisserännanute negatiivsest mõjust on kõigile kättesaadavad, ning sama ei tahaks kogeda Eestis. Muuseas, Narvas elades pole ma kunagi kuulnud, et keegi siinsetest 96%-st vene keelt kõnelevatest elanikest sooviks liitumist Venemaaga, mida püüab osa poliitikuid valijatele sisendada.

Mõni eluloofakt Mihhail Stalnuhhinist. Ta on sündinud 15. septembril 1961 Tartus. 1978. aastal asus Tartu Ülikoolis matemaatikat õppima, seejärel oli Nõukogude armee õhukaitsevägedes aega teenimas. 1989. aastani töötas Kreenholmi Manufaktuuris transporditöölisena. 1989-1992 õpetas eesti keelt ja samal ajal õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis, kust sai 1995 diplomi määratlusega „eesti keele õpetaja venekeelses koolis". 1992-1999 töötas pedagoogi-metoodikuna Narva Keelekeskuses; tema rühmades sai eesti keele õpet ligi 1700 narvalast, kellest enamik sooritas hiljem edukalt kodakondsuseksami. Üheksakümnendate keskel kirjutas ja avaldas Mihhail kolm eesti keele õpikut iseõppijaile; neid müüdi enam kui 20 tuhandelises tiraažis. Koostöös on ta koostanud kaks õppesõnastikku, mida kasutatakse tänini. Oli Narva linnavolikogu esimees aastail 2002-2011. Keskerakonda kuulub aastast 1996.

Hetkel on ta Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimees.

Mihhail on tublimaid doonoreid, olles andnud verd üle 70 korra. Ka juubelikirjutise autorist sai tänu tema eeskujule doonor. Ehk on mõnele paremerakondlaselegi tema verd üle kantud ning too on tänu sellele „nakatunud" ja mõtleb nüüd hoopis rohkem inimestele?

Palju õnne ja edu edaspidiseks, Mihhail!

ANDRUS TAMM

Keskerakonna Narva piirkonna juhatuse esimees

Jaga |