Nädala juubilar RONALD REAGAN 100

Noormees õppis Illinoisis Eureka kolledžis majandust ja sotsioloogiat ning oli seejärel Iowa osariigi Davenporti ja Des Moinesi raadioprogrammide spordireporter. 1937. aastal algas tema kui Hollywoodi filminäitleja karjäär, mis kestis 24 aastat. RR on osalenud 53 filmis, sh omal ajal väga populaarsetes westernites Bedtime for Bonzo, Law and Order ja The Killers.

1947-1952 oli Ronald Reagan USA Filminäitlejate Gildi (Screen Actors Guild) president. Kritiseeris sellelt positsioonilt eraettevõtluse bürokraatlikku ahistamist ja nimetas sellega seoses konkreetsete riigiametnike nimesid, mis nimetatutele viha tegi ja rahvale väga meeldis. Astus 1962 Vabariiklikku Parteisse ja loobus peagi filminäitleja karjäärist. 1967-1974 oli California kuberner, pidades aktiivset võitlust radikaalse üliõpilasliikumise vastu. Üritas 1968. aastal ja uuesti 1976. aastal saavutada vabariiklaste presidendikandidaadiks nimetamist, kuid see ebaõnnestus. 1980. aastal suutis aga väga hästi organiseeritud kampaaniaga saavutada partei sees võidu 11 vastaskandidaadi üle ning võitis presidendivalimistel veenvalt James Carterit.

Alates 1981 oli Roland Reagan kaks ametiaega USA president, kusjuures 1984 valiti ta tagasi ülekaalukalt.

Juba 69 päeva pärast esimest ametisse pühitsemist üritati Washingtoni „Hilton" hotelli juures talle teha atentaat, kuid ta pääses esimese ja ainsa ametisoleva USA presidendina sellest eluga. Seejärel kasvas tema populaarsus koguni 73 protsendini. Reagan oli veendunud, et Jumal tagas talle elu, et ta saaks oma poliitilistes ja majandusalastes taotlustes minna jõuliselt edasi. Seda ta ka tegi.

Reagan sai kiiresti tuntuks oma konservatiivse majanduspoliitika, „reaganoomika" poolest. Ajas jõuliselt maksude vähendamise kurssi, et selle kaudu suurendada tarbimist ja stimuleerida majanduskasvu, soovis vähendada ringluses oleva raha hulka, et kahandada inflatsiooni, loobus majanduse riiklikust reguleerimisest, kärpis riigivalitsemiskulutusi, käis karmilt ümber ametiühingutega, suutis oluliselt vähendada tööpuudust ning tugevdada USA positsiooni maailmakaubanduses. 1983. aastal võttis vastu otsuse, et seni üksnes militaarkasutusel olnud GPS (Global Positioning System) asendimääramise süsteem võetakse ka tsiviilkasutusse. Sellest on tänapäeva autojuhtidel sõnulseletamatult palju kasu, kui nad tundmatutes kohtades ringi sõidavad.

Reagani eestvedamisel alustas USA võitlust narkokaubanduse vastu, mis kestab vahelduva eduga tänini. Tema eestvedamisel hakkas kehtima õigus saata illegaalsed immigrandid maalt välja.

Ronald Reagani  kompromissitu võitlus kommunismi vastu ja 1983. aastal välja kuulutatud Strateegilise Kaitse Algatus (Strategic Defence Initiative, SDI) ehk "tähesõdade" programm oli nii baltlastele kui ka Ida-Euroopa sotsialismileeri riikidele nagu taevamanna, mis lõppkokkuvõttes tõi kaasa punaimperialismist vabanemise. Selle programmiga meelitas USA Nõukogude Liidu võidurelvastumisse ning ruineeris tema majanduse - see saigi peamiseks sisepoliitiliste reformide ehk perestroika  käivitamise ajendiks. Sellest hakkas idanema Balti riikide iseseisvuse taastamise võimalus.

Reagan võttis NSV Liidu puhul kasutusele mõiste „kurjuse impeerium". Suuresti Reagani teeneks on, et lääneriigid 1990. aastaks võitsid ligi  45 aastat kestnud külma sõja Nõukogude Liidu ja tema vasallide vastu. Esinedes 12. juunil 1987 Berliinis Brandenburgi väravate juures, kutsus ta Mihhail Gorbatšovi maha tõmbama Berliini müüri, mida too ka laskis teha. Kritiseeris Moskvat Afganistani, Kesk-Ameerika ja Poola pärast ning seetõttu piiras moodsate tehnoloogiakaupade müüki NSV Liidule. Osava poliitikuna ja suurepärase läbirääkijana (sai hüüdnimeks Suur Suhtleja) suutis Reagan kujundada olukorra, et Gorbatšov oli sunnitud soostuma strateegilise ründerelvastuse vähendamise lepingule (START I) alla kirjutama. 

Reagani nime hakkas kandma doktriin, mis baseerus 1985. aastal antud lubadusel, et kõikidele antikommunistlikele ülestõusnutele, keda ta nimetas vabadusvõitlejateks, antakse abi. Selle doktriini alusel viljeles USA agressiivset poliitikat Kesk-Ameerikas, jagas igasugust toetust Afganistani, Angola, Mosambiigi ja Nikaraagua sissidele ning kaudset sõjalist abi Salvadori, Guatemala ja Honduurase valitsustele. Kasutas oma välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ühepoolselt relvajõude Grenadas (1983), Liibanonis (1983-84) ja andis 1986 käsu pommitada Tripolit (Liibüa). 1987 toimunud Irangate'i uurimisel tunnistas Toweri komisjonis, et USA--Iraani läbirääkimistel lubati tema initsiatiivil Iraanile relvi pantvangide vabastamise vastu.

Reagan lahkus presidendiametist 78-aastasena, olles USA ajaloo vanim president. Tõmbus tervislikel põhjustel avalikust elust tagasi. 1998 sai Washingtoni National Airport Reagani-nimeliseks.

Abielus oli Roland Reagan kaks korda. Esimeseks abikaasaks oli näitlejanna Jane Wyman, kellega tal oli kaks tütart pluss adopteeritud poiss. Alates 1952 oli aga abielus teise näitlejanna Nancy Daviesega, kellega ta sai poja ja tütre. Nancy etendas Ronny poliitilise imago kujundamisel ja tema oluliste otsuste vastuvõtmisel väga tähtsat, väidetavalt lausa määravat rolli.

Ronald Reagan suri 93-aastasena 5. juunil 2004 Californias oma Bel Airi kodus Alzheimeri tõvest puretuna. Tema väärikatel matustel osales maailma poliitiline eliit, nende hulgas ka Mihhail Gorbatšov, kellega koos Ronald Reagan oli maailma poliitilist kaarti nii oluliselt muutnud. Lahkudes oli tal USA konservatiivse poliitika ajamise ikooni ja kõikide aegade ühe tegusama presidendi maine.

Kui Eesti kunagi hakkab taasiseseisvumisele efektiivselt kaasa aidanud välismaistele poliitikutele ja riigimeestele mälestusmärke püstitama, siis peaks Ronald Reagan olema küll kindlalt kolme väärikama kandidaadi hulgas.

TIIT MADE

Jaga |