fyxz-Eesti e-Eestis

HERBERT VAINU,      06. veebruar 2008


Eesti Vabariik tähistab nüüd terve aasta läbi oma 90. sünnipäeva kõrgel tasemel – muu hulgas ka e-Eestina. Maailmaski märgiti mullu Eesti tähtsaima sündmusena mitte meie Pronkssõduri lugu, vaid uudseid e-valimisi. Ainult – kas praegune fyxz-Eesti on ikka tõesti päris-Eesti?

Pean esmajoones silmas Tallinna kesklinnas ning ka teistes linnades avalduvat üpris omapärast „patriotismi"-ilmingut. Eesti firmad ja kauplused reklaamivad oma vaimustust taasiseseisvuse üle omapärasel kombel – oma nimesse lükitakse eesti keelele mitteomaseid tähti (f, y, x, c, z jne). Samuti eputatakse muu võõrapärasega: kaksikkonsonant sõna algul, o mitmesilbilise sõna lõpul jne. Üldistatult võikski seda nimetada FYXZ-süsteemiks.

Seda esindavad sildid katavad põhilistel tänavatel ära peaaegu kõik majad, tõrjudes välja isegi majanumbrid.

Nüüdsel pai-pai-ajal tehakse ju kõik vastupidiselt endisele pähh-pähh-ajale. Ideaaliks upitatakse „eestlus", mida peaaegu sajaprotsendiliselt seostatakse läänemaisusega ning esijoones ingliskeelsusega.

Aga inglise keeles pole ju päris nii – x ja y on seal suhteliselt haruldased, z on aga omane põhiliselt idamaadele. X ja y olid iseloomulikud ladina keelele Vana-Rooma riigis, mille kadumise olla põhjustanud moraali allakäik ja laste vähesus.

Kui sellisel viisil kavatsetakse teha Eestit turistide jaoks läänemeelsemaks, kerkib küsimus: mida turistid, eriti intelligentsemad, Eestis põhiliselt tahavad näha? Kas tõesti esijoones seda, et oleme nüüd läänemeelsed? Või huvitab neid siiski Eesti omapära? Võib siiski eeldada, et esmajoones loodetakse kohata viimast.

Paraku sildid majadel pakuvad selleks vähe võimalust. Peamiselt mõne sildi ÕLLEBAAR kaudu saavad nad, sh soomlased, näha,et eesti keeles on omapärane õ-häälik ja õ-täht. Ning sakslastele selgub sildi ÖÖLOKAAL abil, et meil on siiski ka ö-häälik ja ö-täht olemas.

Õnneks pole see võõrtähemaania päris absoluutseks muutunud. Ikkagi leidub firmasid ja kauplusi, mille nimed vastavad eesti keele omapärale. Isegi üks sisult kõige fyxz-likum – Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kohvik – pole läinud absoluudini ega nimeta end mitte päriselt STYX-iks, vaid on jätnud ka midagi pärismaalikku alles. Ka turistidele räägitakse, et eestlaste iive on hakanud tõusma ning seda esmajoones kõrgharitud intelligentsete naiste hulgas. Niisiis võib oodata, et Eestit, vähemalt lähemal ajal, ei oota Rooma riigi ning ka meie sugulasrahva liivlaste kurb saatus (ärgem unustagem, et Lõuna-Eesti kuulus kunagi Liivimaa kubermangu).

Lootkem, et e-Eesti aegamööda siiski vabaneb veidravõitu fyxz-itamisest.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)