Tallinn sai ülikooli 350 aastat tagasi

Jaan Niin,      14. märts 2007


Rootsi kuninga Gustav II Adolfi otsusega asutati 1632. aastal Tartusse ülikool, ametliku nimega Academia Dorpatensis. Kui kuningas 6. novembril 1632 Lützeni lahingus langes, sai ülikool nimeks ka Academia Gustaviana. Tänavu möödub Tartu Ülikooli loomisest 375 aastat.

Kuna suurriigiks tõusnud Rootsi püüdis muuta Läänemerd oma sisemereks, alustas kuningas Karl X Gustav 1655. aastal vallutussõda Poola vastu, allutades sellest suurema osa. Kuid peagi tungis Liivimaale suur Poola vägi ja 1656. aastal alustas ka Venemaa järjekordset katset saada väljapääs Läänemerele. Selles Venemaa sõjas Rootsi vastu piirati sisse ka Tartu linn.

Kapitulatsiooniakti kohaselt lubati kõigil soovijail linnast vabalt lahkuda. Tartu ülikooli professorid ja üliõpilased põgenesid Tallinna kindlate müüride varju. Muide, ülikooli ärakolimine oli olnud päevakorral ka 1635. aastal. Aga 1656. aastal Tallinnale avanenud võimalusest haaras kinni ka Eestimaa kuberner Bengt Horn, kes ise oli õppinud Tartu ülikoolis. Kuigi ülikool Tallinna bürgermeistrite, raehärrade, gildide oldermannide ja tsunftivanemate hulgas kohe heakskiitu ei leidnud, jõuti kolm nädalat kestnud läbirääkimiste käigus siiski positiivse lahenduseni. Tegelikult jäi ülikool Tallinnas eraalgatuseks ja Liivimaalt maksti kahele professorile palka veel kuni 1658. aastani.

Tallinna ülikooli sisseõnnistamisaktus leidis aset 19. märtsil 1657. Ülikool tegutses aastail 1657–1665.



Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)